Ethel Stevenson on töötanud mitmetel postidel alates ajast, mil 13 eluaastat turjale kogunes.
Hetkel on ta ametis eakate transpordi koordineerimisega omaenda nimelises kogukonnakeskuses ning kohtab tööd tehes vahel inimesi, kes temast tunduvalt nooremad on ning vanaduse pärast vinguvad.
"Vanemaks saamises pole viga midagi, nad peaksid tänulikud olema. Ja seda ma neile ütlengi," selgitas Ethel naerusuiselt ajakirjanikele.
Oma pika ea seostab Ethel sellega, et ta "usaldab Jumalat, kohtleb inimesi õigesti ja teeb, mis suudab, et kõiki aidata."
Samal ajal viitab ta ka tervislikule toitumisele ning sellele, et töö tegemine annab elule eesmärgi.
Ülemuse sõnutsi on Ethel usaldusväärne töötaja, kes kunagi hiljaks ei jää ega "jäta päevagi vahele ka hullu ilmaga."
Poeg Benjamin ei julge emale pensionipõlvest piiksatadagi: "Ma ei taha kere peale saada, nii et seda ma talle parem ei maini."
Siiski on Ethel reporteritele tunnistanud, et hakkas just hiljuti pensionile mõtlema – võibolla tuleval aastal.