Ema lastega. Foto: Bigstockphoto.com

Aasta ema on sümbol selle kohta, et on olemas perekond: ema, isa ja lapsed, ning selle ründamise ainus põhjus on see, et tegemist on loomuliku perekonnaga, kirjutab Konservatiivse Rahvaerakonna liige Tarmo Hints.

Lugedes ja vaadates seda poleemikat, mida on tekitanud aasta ema valimine, sooviks tegelikult ennast näpistada ning arutleda, et see tegelikult ei ole ju uni, ega ju?

Milles on probleem? Aasta ema on sümbol. See kõneleb millestki. See ei ole lihtsalt mingi sõna. See on sümbol suure algustähega. Siin ei ole vahet, mida karjutakse kõrvalt, et ajad on muutunud ja olgem nii lahked, käigem ajaga kaasas. Riigis, kus meil on üksikvanemlus tegelikult suur probleem. Kus võib-olla teatud protsent isasid kasvatavad teise mehe lapsi. Kus vanemate ego võib röövida tegelikult lastelt turvatunde. Ja lapsepõlve. Sest ei olda valmis pühenduseks ja arusaamiseks, et abielu ei ole egode sõlmjaam, kus mittesobiv kandidaat huvide puudumisel minema visatakse. Ja siis tullakse rääkima, et laseme selle lati alla, sest see on nagunii aegunud mõiste. Perekond on nagunii mingi ähmaseks kujunenud asi. Mida siis ka kooseluseaduse temaatikaga on üritatud hakata lahjendama.

Sõbrad, need asjad ei käi päris niimoodi! Meil on terve protsent emasid, kes ehk on ametialaselt oma tegemiste tipus, kuid kes ei suuda isegi oma lastele pakkuda turvatunnet. Sest ei ole osanud perekondlikult mõelda. Et perekond ei ole "mina ja veelkord mina", vaid põhisõnaks saab "meie". Raha ja asjad ei ole turvatunde kasvatamiseks. Siiri Oviiri poolt välja öeldud mõte, et iga aasta jõulude ajal uue "isa" tutvustamine ei ole vanemliku väärtuse esiletõstmine, vaid sellisel juhul ainult ema kui sõna seljas ratsutamine. Jah, on olemas tublisid üksikemasid, kes on olude sunnil üksi jäänud ja kes võitlevad iga päev selle nimel, et anda oma lastele parimat. Sest isa ei olnud isa, vaid tegeles kõige muuga kui isaks olemisega. See on grupp omaette inimesi, kes väärtustavad ka seda, et kui neil tekib keegi kõrvale, ei ole see inimene hüppamas õielt õiele, vaid teab täie veendumusega, et võtab omale naise koos lastega.

Aasta ema on sümbol. Sümbol sellest, et on olemas perekond. Isa, ema ja lapsed. Ja kuigi on ka üksikvanemad, siis ütlen veelkord: selle täiesti arusaamatu rünnaku ainukeseks põhjenduseks on see, et aasta ema esindajad pooldavad traditsioonilist peremudelit. Ja see on standard. See on see, mis on jäänud püsima. Ja parem oleks selle standardi juurde ka jääda.