Abortide tegemises osalemisest keelduv ämmaemand pöördus Euroopa Inimõiguste Kohtusse

Südametunnistuse vabaduse eest võitlev Rootsi ämmaemand Elinor Grimmark oma perega. Foto: Michael Goodman

Rootsi ämmaemand, kes kaotas töö keeldumise pärast osaleda abortide tegemises ning kes on aastaid oma südametunnistuse vabaduse eest võidelnud, otsustas pöörduda oma õiguste kaitseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Hiljuti kaotas elupooldavate tõekspidamistega ämmaemand Elinor Grimmark vaidluse Rootsi töövaidluste apellatsioonikohtus, vahendab LifeSiteNews. Vaidluse taustaks on olukord, kus Grimmarkile pakuti töökohta Höglandssjukhuseti naistekliinikus, kus ta viis 2013. aastal lõpule oma residentuuri. Kuid kui Grimmark tegi teatavaks, et ei ole nõus osalema abortide tegemises, võeti tööpakkumine tagasi. Elupooldavate vaadete tõttu öeldi talle töökoht ära veel kahest naistekliinikust.

Apellatsioonikohtusse viis Grimmark asja pärast seda, kui 2015. aastal langetas esimese astme kohus otsuse tema kahjuks, väites, et naistekliinikutel on “kohustus tagada naistele tõhus ligipääs abordile”. Kuigi kohus leidis, et Grimmarki õigusi on riivatud, langetati otsus siiski tema kahjuks.

Kaotus ka töövaidluste apellatsioonikohtus tähendas, et oma õiguste eest seismiseks ei olnudki enam muud võimalust kui pöörduda Euroopa Inimõiguste Konventsiooni järgimise üle järelevalvet teostava Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.

“Ämmaemandana tahan ma praktiseerida ametit, mille keskmes on püüdlus iga hinna eest elu kaitsta ja päästa. Kas tervishoiutöötajaid peaks Rootsis sundima osalema protseduurides, millega hävitatakse elu selle varajases või hilises staadiumis? Keegi peab astuma väikeste laste poolel välja, keegi peab kaitsma nende õigust elule,” ütles Grimmark 2014. aastal ajalehele Aftonbladet antud intervjuus.

Grimmark rääkis, kuidas üks ämmaemand jagas temaga oma kogemust osalemisest abordis, mille käigus sündis laps elusana. “See ämmaemand rääkis mulle, kuidas ta hoidis oma kätel abordi tagajärjel sündinud elusat beebit ning kuidas ta nuttis meeleheitlikult, samal ajal kui beebi rapsis suutmatuse pärast hingata. Neil lastel ei ole isegi õigust valuvaigistitele. Ma ei saa sellises asjas osaleda.”

“Rootsi kohtu otsus on ilmselgelt rahvusvahelise õigusega vastuolus,” tõdes Paul Coleman organisatsioonist Vabaduse Kaitse Allianss (Alliance Defending Freedom, ADF). “Strasbourgis [Euroopa Inimõiguste Kohtu asupaik – toim.] võib see kaasus luua südametunnistuse vabaduse seisukohast tohutu tähtsusega pretsedendi rohkem kui 800 miljoni inimese jaoks, kes elavad kohtu jurisdiktsiooni all olevais riikides.”

Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt on Grimmark kohustatud tasuma ka kohaliku omavalitsuse kohtukulud, mille kogumaht on enam kui miljon Rootsi krooni (rohkem kui sada tuhat eurot).

“Südametunnistuse vabaduse seisukohast on tegu murrangulise tähtsusega kaasusega,” ütles Ruth Nordström organisatsioonist Skandinaavia Inimõiguste Advokaadid (Scandinavian Human Rights Lawyers). “Südametunnistuse vabadus on ülimalt oluline ja fundamentaalne inimõigus, mis on tagatud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklis 9. Samuti puudutab see kaasus sõnavabadust.”

Grimmark, kes töötab praegu ämmaemandana Norras, kus austatakse tema õigust südametunnistuse vabadusele.

Eestis on kõnealune küsimus reguleeritud raseduse katkestamise ja sterilisieerimise seadusega, mille paragrahv 8 kohaselt ei saa günekoloogi või muud tervishoiutöötajat kohustada rasedust katkestama ega raseduse katkestamise protseduurist osa võtma. Samas näeb Tartu Ülikooli õppekava ette, et naistearstiks pürgiv tudeng peab residentuuri läbimiseks osalema vähemalt sajal korral osalema protseduuris, mille kohta on kirjutatud “emakaõõne instrumentaalsed manipulatsioonid, sh raseduse katkestamine”.

KAMPAANIA LÕPUNI VAID 6 PÄEVA!

Tehke oma rahalistele võimalustele vastav annetus kohe täna, olgu selle summaks kasvõi 5€!