Parempoolne erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) võttis kursi Saksamaa väljumisele Euroopa Liidust, kui seadusandliku perioodi 2019 – 2024 jooksul ei hakata blokis juurutama "fundamentaalseid reforme".
Euroopa Liidust lahkumine oleks AfD jaoks küll "viimane võimalus", kuid selle ennetamine eeldab nende nägemuses muuhulgas 751 liikmega Euroopa Parlamendi sisulist likvideerimist ning asendamist vaid 100-kohalise "Euroopa assambleega".
Kõnealusesse assambleesse määraksid poliitikuid "riikide parlamendid proportsionaalselt fraktsioonilise esindatusega", mis ühtlasi tähendaks Euroopa valimiste lõppu, kirjutab Daily Express.
Vajalike reformide mitterakendamise korral "peame me vajalikuks kaaluda Saksamaa lahkumist või Euroopa Liidu korrakohast lõpetamist ning uue Euroopa majandus- ja huviühenduse asutamist," teatas AfD.
Erakonna rehkenduste järgi lähevad Euroopa Liidu 44 000 ametnikku ja 11 000 töötajat aastas maksma üle 8 miljardi euro. Seejuures teenivad 4000 ametnikest enam kui 290 000 eurot aastas, mis on suurem Saksa kui kantsler Angela Merkeli palk.
Lisaks ülaltoodule kaalub AfD loobumist nii ühisrahast eurost kui Euroopa Liidu kliimamuutuste-eesmärkidest.
Samal ajal teeb AfD tööd paremparteide ühendamise nimel Euroopa Parlamendis, pidades silmas seoses Brexitiga "kodutuks" jäävaid mõttekaaslasi.
Europe Electsi valimisanalüütikute hinnangul võib praegu Nigel Farage'i Euroopa Vabaduse ja Otsedemokraatia (EFDD) rühmituses paiknev AfD tõusta suuruselt teiseks fraktsioonis Euroopa Parlamendis, kui neil õnnestub tõmmata kaasa ka Rahvaste ja Vabaduste Euroopa (ENF) ja Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR).
Võimaliku liitumise arutamiseks maikuiste Euroopa Parlamendi valimuste eel on omavahel juba kohtunud Itaalia asepeaminister Matteo Salvini (ENF) ja Poola mõjukas endine peaminister Jarosław Kaczyński (ECR).
AfD on Saksamaal viimaste aastatega jõuliselt populaarsust kogunud ning kujutab endast praegu Bundestagis suuruselt kolmandat fraktsiooni.
Toimetas Urho Meister