Rahva enamuse tahte vastaselt ÜRO rändeleppe läbisurumine Riigikogus tõstis viimaste küsitluste kohaselt konservatiivsete parteide toetust ning tekitas enim kahju rändeleppe osas ebamääraseks jäänud Reformierakonnale, kelle nõrgenenud positsioon asetab neid valimiste eelselt tihedasse heitlusesse nii stabiilset liidripositsiooni hoidva Keskerakonna kui ka tugeva tõusu teinud EKREga.

Täna avaldasid nii Postimees kui ka ERR oma värsked parteide reitingud, mis näitavad selgelt ÜRO rändeleppe läbisurumise mõju erakondade toetusele. Rändeleppe inetust ja rahva enamuse tahte vastasest (rändeleppega liitumist ei toetanud Ühiskonnauuringute Instituudi poolt läbi viidud küsitluse kohaselt 55,8% vastanutest) läbisurumisest lõikasid enim poliitilist profiiti konservatiivsed erakonnad.

Postimehe tellitud uuringu kohaselt, mille viis läbi uuringufirma Kantar Emor, tõusis EKRE toetusprotsent eelmise kuuga võrreldes 3%, küündides nüüd 20%-ni, mis on kõiges 2% madalam kui nende juulikuine 22%-ne toetus. Ka Isamaa tegi kuu ajaga olulise 3%-se tõusu, võites endale praeguse 8%-se toetusega kätte oma tänavuse tugevaima positsiooni.

ERRi poolt tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitlus näitab küll sama trendi, kuid üsnagi erinevaid toetusprotsente. Nende andmetel suurendas EKRE oma toetust kuu ajaga samuti 3%, kuid nende praeguseks reitinguks on küsitluse tulemusel saadud vaid 18%. Samuti ei kajastu nende tulemustes Isamaa toetuse kasv, mis on 5% juures nagu ka kahel eelneval kuul.

Konservatiivid võtsid selge positsiooni

Nii EKRE kui ka Isamaa toetuse äkilise kasvu taga on ilmselt selge vastuseis ÜRO rändeleppega liitumisele. EKRE rändeleppe vastane rahvarohke meeleavaldus Riigikogu ees sai valimistel sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideeriva Indrek Tarandi inetu provokatsiooni tõttu ohtrat meediakajastust ning aitas nii teemat kui ka erakonda pildil hoida.

Samuti andis selge vastuseis rändeleppele Isamaale võimaluse end taaskord konservatiivse erakonnana näidata. Ühtlasi näitas ka isamaalasest justiitsministri Urmas Reinsalu valmidus rändeleppe osas teiste valitsuserakondadega konflikti minna enesekindlust ja selgroogu, mis heidab soodsat valgust ka pikalt madalseisus vaevelnud erakonnale tervikuna.

Ebamäärane Reformierakond langustrendis

Nii Postimehe kui ka ERRi küsitlustulemuste kohaselt on ÜRO rändeleppe osas hääletamata jätnud ning seeläbi selle läbisurumise kindlustanud Reformierakond vähem kui kolm kuud enne valimisi selges langustrendis. Postimehe andmetel on Reformierakonna reiting sattunud sisuliselt vabalangusesse, kahanedes kõiges kuu ajaga tervelt 6% ning maandudes tagasihoidliku 23% peal.

Kuigi eelmisel kuul hoiti 29%-lise toetusega enda käes veel tugevat liidripositsiooni, suudeti see oma otsustamatusega kiiresti maha mängida ning Keskerakonnale loovutada. Selline langus on Reformierakonnale ilmselt üsna valus, seda enam, et aastaga on suudetud maha mängida tervelt 13%-ne edumaa Keskerakonna ees ja 16%-ne edumaa EKRE ees.

Ka ERR näitab Reformierakonnale selget langustrendi. Nende andmetel on Reformierakonna toetus kõigest 21%, langedes viimase kahe kuuga tervelt 7%.

Selge esikolmik

Vaatamata Reformierakonna järsule kukkumisele, võistleb ta hetkeseisuga endiselt kolmeses liidrigrupis, mis on nõrgemad parteid kaugele selja taha jätnud. Hetkeseisuga läheb Postimehe andmetel 2019. aasta Riigikogu valimistele kõige tugevamalt positsioonilt vastu Keskerakond (26%), kuid ka Reformierakond (23%) ja EKRE (20%) püsivad kindlalt liidri kannul, seega pole veel midagi otsustatud ning konkurents saab olema tihe. ERRi andmetel on esikolmik küll sama, kuid Keskerakonnal on 31%-lise toetusega Reformierakonna (21%) ja EKRE (18%) ees oluliselt tugevam liidripositsioon.

Tagaajaja rollis sotsid ja Eesti 200 lõhestavad liberaalide hääli

Postimehe andmetel viimase kahe kuuga 5%-lise languse läbi teinud sotsid on praeguse 9%-lise toetusega sisuliselt samal pulgal skandaalse uustulijaga Eesti 200, keda toetab hetkeseisuga 8% potentsiaalsetest valijatest. ERRi andmetel on aga sotsiaaldemokraadid viimase kuuga koguni ühe toetusprotsendi juurde võitnud, mis annab nende reitinguks 8%. See asetab neid ka ERRi tellitud küsitluse kohaselt ühe protsendipunkti võrra Eesti 200-st (7%) ettepoole. Samas on muidugi oluline nentida, et Eesti 200 liikmete hiljutise küünilise ja madala provokatsiooni mõju ei peegeldu veel käesolevates toetusreitingutes ning selle skandaali järellainetus võib nende positsiooni enne valimisi tugevalt kõigutada.

Kuna nii sotsid kui ka Eesti 200 määratlevad ennast liberaalse maailmavaate esindajatena, siis konkureerivad nad ka samale liberaalselt meelestatud elektoraadi segmendile, lõhestades seega eeldatavalt oma valijaskonda ning noppides teineteise arvelt ka mõnevõrra vähem hääli. Sotside ja Eesti 200 omavahelisest konkurentsist võidab aga eelkõige EKRE, kes saab fragmenteerunud liberaalsete jõudude taustal hõlpsamalt oma võimupositsiooni kindlustada ja mõjuvõimu suurendada.

Vabaerakonda ähvardab parlamendist väljakukkumine

Vabaerakonna järjekindel hääbumine on jõudnud sisuliselt lõpp-punkti: kui veebruaris toetas neid Postimehe andmetel veel 7% valijatest, siis praegu ähvardab neid 2%-lise reitinguga väga reaalne oht järgmisest Riigikogu kooseisust üldse kõrvale jääda. ERRi andmetel on nende toetusreiting aga veelgi madalam, küündides kõigest 1%-ni, mis muudab nende niigi olematud väljavaated veelgi nutusemaks. Nii Postimehe kui ka ERRi andmetel on neist isegi Rohelised ette läinud, vastavalt 4 ja 3 toetusprotsendiga, jäädes sellega siiski veel alla valimiskünnise.

Mikroparteid tegid nulliringi

Üsnagi lootusetus olukorras on ka mikroparteid nagu Iseseisvuspartei, Eesti Elurikkuse Erakond ja Rahva Tahe, mille toetusreiting on Postimehe andmetel “ümmargune null.” ERRi kohaselt on aga Rahva Tahte toetajaid siiski 1% valijaskonnast.

Noored toetavad pigem EKREt, keskealised ja vanemad Keskerakonda

Kui vaadata potentsiaalsete valijate vanuselist jaotust, siis nooremate, 18–34-aastaste valijate poolehoidu on kõige enam suutnud võita EKRE, keda toetab 22,3 % küsitletutest. 35–49-aastaste valijate seas on suurim toetus Keskerakonnal (32,7%) ning ka kõige vanem, 50–84-aastane vanusegrupp eelistab keskparteid.

Statistilise vea ületamine

On tähelepanuväärne, et kuigi mõlemad uuringufirmad kinnitavad, et maksimaalne statistiline viga jääb selliste küsitluste puhul +/- 3 protsendipunkti piiresse, ületavad nende tulemused seda määra Keskerakonna reitingu puhul oluliselt. Kui Kantar Emori kohaselt on Keskerakonna reitinguks hetkel 26%, siis Turu-uuringute AS annab nende toetuseks 31% ehk siis 5% enam, ületades niimoodi maksimaalse statistilise vea ulatust 2% võrra.

Kui võrrelda aga omavahel novembrikuu vastavaid näitajaid, siis on lahknevus veelgi suurem: kui Kantar Emor annab Keskerakonna reitinguks 25%, siis Turu-uuringute AS-i andmetel on see koguni 33% ehk 8% kõrgem ning ületab maksimaalset statistilist viga tervelt 5%. Niivõrd suur tulemuste lahknevus on seda kummastavam, et küsitletute hulk on enam-vähem samas suurusjärgus: kui Turu-Uuringute AS küsitles 27. novembrist 10. detsembrini enam kui tuhandet inimest (täpset arvu ei ole küll avaldatud, kuid 1000 inimese küsitlemisel ei tohiks maksimaalne statistiline viga ületada ±3,10 protsenti), siis Kantar Emor küsitles 5. kuni 11. detsembrini 874 valimisealist kodanikku.

KAMPAANIA JÕUDIS EESMÄRGINI!

Täname siiralt kõiki toetajaid!