Poliitikast ja eetikast

Hiljuti avaldas Postimees TLÜ õppejõudude vestluse teemal „Kas poliitika saab üldse olla eetiline?“ Toomas Vooglaid selgitab, et see mitte üksi saab olla, vaid peab olema eetiline, nagu mistahes muu tegevus.

Abielust ja süütusest

Tänapäeva mugavas, individualistlikus ja usust kaugenenud ühiskonnas võib jutt abielueelsest süütusest tunduda vanamoodsana. Ometi on see sügavalt inimväärikuses ja tõelises armastuses juurdunud põhimõte.

See ei ole demokraatia

Kui tahame elada demokraatlikus riigis, siis ei piisa selle nimetamisest demokraatlikuks; siis tuleb tagada poliitilise süsteemi sisuline tuginemine rahva tahtele ja selle orienteeritus ühisele hüvele.

Ajalooline relativism

Meie aja saatuslik eksitus on, et küsimus ideede tõesusest on asendunud küsimusega nende ajaloolisest elujõulisusest. Seetõttu peetakse kultuuris domineerivaid ideid automaatselt tõeseks.

Lugu pöördumisest surmast ellu

Raamat nimega "Unplanned" jutustab autobiograafilise loo Planned Parenthoodi kliiniku direktorist, kes otsustas abordi kurjust mõistes pühenduda selle vastu võitlemisele.

Kannatuse igavene lootus

Teades, mille poole peaksid inimesed suunama enda tahte ja teod, jääb vaid loota, et ka meie hääbuva tsivilisatsiooni moodustavad ühiskonnad jõuavad mõistmisele kannatuse ja lunastuse tegelikust tähendusest.
video

Ateistist homoseksuaal hoiatab rõhuva “türanliku liberaalse moraali” tõusu ees

Eelmisel nädalal Londoni ülemkohtu poolt langetatud otsus, millega kinnitati homoseksuaalsest käitumist mitte heaks kiitvatele kristlastest vanematele adopteerimise mittevõimaldamise õiguspärasust, on teinud murelikuks isegi end...

Sarkozy kaitses kirstluse “võrratut pärandit”

"Kristlus on jätnud meile võrratu pärandi. Olen küll sekulaarse vabariigi president, ent võin seda öelda, kuna see on tõde," lausus Sarkozy. "See pärand, kallid kaasmaalased,...

Mille me oleme kaotanud – milleta oleme kadunud

Inimese, rahva ja tsivilisatsiooni suurus on mõõdetud selles kantud Tões. Vastuses kesksele küsimusele, küsimusele Tõest, sisaldub Tõde ka meist. Kes me oleme? Kas me oleme? Söandagem küsida...

De Civitate – kellele ja milleks?

Loodame, et see portaal, mille ainsaks motiiviks on siiras tõetaotluses vastuste otsimine kõige olulisematele küsimustele, aitab taasavastada inimühiskonna tõelist, ent unustatud tähendust.

Parlamentaarsest demokraatiast katoliku sotsiaaldoktriini valguses

Järjekordsete Riigikogu valimiste eel võib lõpptulemuse suhtes jääda üsna kindlaks ja rahulikuks: mingit olemuslikku muutust ei toimu, igatahes mitte paremuse poole.

Aust ja alandlikkusest

Kaht vaimset hoiakut tuntakse Eestis vaid väärastunud ajalootunnetuse tahmunud kõverpeegli kaudu. Need on au ja alandlikkus ning nendega kaasnevalt ka kolmas – väärikus.

Mõtiskledes ühiskonnast

Mis sest ühiskonnast ikka mõtiskleda? Tõenäoliselt pole seda kellelegi vaja. Aga väikese mõtteharjutusena, oma arvamuste ja arusaamade selgituskatsena, eelkõige iseenese jaoks, miks ka mitte?

Helides olemisest ja olemuslikest helidest

Lapsed on tihti muusika sees, mis ei stimuleeri intellekti. Pigem vastupidi, muusika, mida nad kuulavad, on nende mõtlemist hägustav ning stimuleerib emotsioone ja tunge. Tihti vägagi primitiivsel moel.

Tema uurimistöö oli kuritegu!

Alfred Kinsey't üritatakse tihti portreteerida kui kangelast, kes vabastas inimesed kristluse rõhuvast lähenemisest seksuaalsusele. Tegelikkuses peitus teadlase fassaadi taga kohutav pervert.

Me ei vaja juurde eestlasi, vaid paremat elu!

Delfi rubriigis Rahva Hääl ilmus pealkirja "Me ei vaja juurde eestlasi, vaid paremat elu" all kirjutis, mis illustreerib vist üsna suure osa noore põlvkonna...

Kristlaste diskrimineerimine Euroopas on tõusuteel

Kas sallimatus kristlaste suhtes ja nende diskrimineerimine on Euroopas reaalne probleem? Austria advokaat vastab selgelt „jah“ ning kinnitab, et probleem on üha tõsisem.

Piiskop: Kirik vajab Vatikani II Kirikukogu väärtõlgenduste ametlikku hukkamõistu

Karaganda (Kasahstan) abipiiskop Athanasius Schneider väidab, et II Vatikani kirikukogu õpetust on Kirikus laialdaselt väärtõlgendatud.Detsembris Roomas toimunud konverentsil kardinalidele ja piiskoppidele kõnelenud piiskop Schneider...

Kas Kristus või eimiski

“Religioonist, mille läbi austatakse Jumalat, sõltub terve riigi ja ühiskonna heaolu." Poliitikuid, kes neid paavst Leo XIII sõnu täielikult mõistavad, tuleb meil veel kaua oodata.

Saage tuttavaks, Euroopa president

Herman on nagu Saruman, tark võlur Tolkieni Sõrmuste isandast, kes läks üle teisele poole. Kunagi ta hoolis asjadest, millest meie hoolisime. Enam mitte. Ta on ehitanud endale kõrge torni, kust meid valitseda.