Euroopa parlamendi saadik: Euroopa liberaalne demokraatia on antikristlik

Euroopa liberaalse demokraatia kristlasi rõhuvale iseloomule viitas Euroopa parlamendi foorumil Poola Õiguse ja Õigluse (PiS) saadik Konrad Szymański. Ta märkis, et seoses nn diskrimineerimisivastase...

Maskidest ja maskimeistrist

Tõelistele igavikulistele väärtustele vastanduvad ideoloogiad on vähemalt oma eluperioodi lõppfaasis alati vaid teatud seltskonna enese huvide legitimeerimise püüdeks moraaliseaduse ees.

Valetamisest

Mis on valetamine ja kas see on mingitel tingimustel moraalne? See küsimus kerkis hiljuti üles seoses abordikliinikute ebaseadusliku tegevuse paljastamisega USA-s. Vaatleme vaidluse osapoolte argumente.

Kaasaegsed suurpankurid – kõige hullemad liigkasuvõtjad

Meie ajastut iseloomustab määratu rikkuse, võimu ja despootliku majandusliku mõju koondumine vähese hulga inimeste kätte, kes sageli pole isegi mitte omanikud selle sõna õiges tähenduses.

Eesti Kirikute Nõukogu ei pidanud De Civitate portaali toetamisväärseks

Veebruarikuus kuulutas Eesti Kirikute Nõukogu välja projektikonkursi teemal "Ühiskonnale suunatud kristlik apologeetika". Konkursitingimuste kohaselt eelistatati oikumeenilisi projekte, mille eesmärkide hulgas on tutvustada ristiusku ja kiriku...

Eliit – vaimus kange ja südames õrn

Eliit, kes ei kanna endas voorusi, kaotab õiguse olla eliit. Eliit, kes teab, kuidas oma kohust täita, kuid tegelikkuses seda ei tee, ei ole eliit. Ning rahvas, kes ei tunne oma eliiti ära, on õnnetuses.

Poliitikast ja eetikast

Hiljuti avaldas Postimees TLÜ õppejõudude vestluse teemal „Kas poliitika saab üldse olla eetiline?“ Toomas Vooglaid selgitab, et see mitte üksi saab olla, vaid peab olema eetiline, nagu mistahes muu tegevus.

Abielust ja süütusest

Tänapäeva mugavas, individualistlikus ja usust kaugenenud ühiskonnas võib jutt abielueelsest süütusest tunduda vanamoodsana. Ometi on see sügavalt inimväärikuses ja tõelises armastuses juurdunud põhimõte.

See ei ole demokraatia

Kui tahame elada demokraatlikus riigis, siis ei piisa selle nimetamisest demokraatlikuks; siis tuleb tagada poliitilise süsteemi sisuline tuginemine rahva tahtele ja selle orienteeritus ühisele hüvele.

Ajalooline relativism

Meie aja saatuslik eksitus on, et küsimus ideede tõesusest on asendunud küsimusega nende ajaloolisest elujõulisusest. Seetõttu peetakse kultuuris domineerivaid ideid automaatselt tõeseks.

Lugu pöördumisest surmast ellu

Raamat nimega "Unplanned" jutustab autobiograafilise loo Planned Parenthoodi kliiniku direktorist, kes otsustas abordi kurjust mõistes pühenduda selle vastu võitlemisele.

Kannatuse igavene lootus

Teades, mille poole peaksid inimesed suunama enda tahte ja teod, jääb vaid loota, et ka meie hääbuva tsivilisatsiooni moodustavad ühiskonnad jõuavad mõistmisele kannatuse ja lunastuse tegelikust tähendusest.
video

Ateistist homoseksuaal hoiatab rõhuva “türanliku liberaalse moraali” tõusu ees

Eelmisel nädalal Londoni ülemkohtu poolt langetatud otsus, millega kinnitati homoseksuaalsest käitumist mitte heaks kiitvatele kristlastest vanematele adopteerimise mittevõimaldamise õiguspärasust, on teinud murelikuks isegi end...

Sarkozy kaitses kirstluse “võrratut pärandit”

"Kristlus on jätnud meile võrratu pärandi. Olen küll sekulaarse vabariigi president, ent võin seda öelda, kuna see on tõde," lausus Sarkozy. "See pärand, kallid kaasmaalased,...

Mille me oleme kaotanud – milleta oleme kadunud

Inimese, rahva ja tsivilisatsiooni suurus on mõõdetud selles kantud Tões. Vastuses kesksele küsimusele, küsimusele Tõest, sisaldub Tõde ka meist. Kes me oleme? Kas me oleme? Söandagem küsida...

De Civitate – kellele ja milleks?

Loodame, et see portaal, mille ainsaks motiiviks on siiras tõetaotluses vastuste otsimine kõige olulisematele küsimustele, aitab taasavastada inimühiskonna tõelist, ent unustatud tähendust.

Parlamentaarsest demokraatiast katoliku sotsiaaldoktriini valguses

Järjekordsete Riigikogu valimiste eel võib lõpptulemuse suhtes jääda üsna kindlaks ja rahulikuks: mingit olemuslikku muutust ei toimu, igatahes mitte paremuse poole.

Aust ja alandlikkusest

Kaht vaimset hoiakut tuntakse Eestis vaid väärastunud ajalootunnetuse tahmunud kõverpeegli kaudu. Need on au ja alandlikkus ning nendega kaasnevalt ka kolmas – väärikus.

Mõtiskledes ühiskonnast

Mis sest ühiskonnast ikka mõtiskleda? Tõenäoliselt pole seda kellelegi vaja. Aga väikese mõtteharjutusena, oma arvamuste ja arusaamade selgituskatsena, eelkõige iseenese jaoks, miks ka mitte?

Helides olemisest ja olemuslikest helidest

Lapsed on tihti muusika sees, mis ei stimuleeri intellekti. Pigem vastupidi, muusika, mida nad kuulavad, on nende mõtlemist hägustav ning stimuleerib emotsioone ja tunge. Tihti vägagi primitiivsel moel.