Avaliku Sõna Nõukogu otsustas, et ajaleht Postimees rikkus Varro Vooglaiu artikli “Vassimisest ja valetamisest seonduvalt kooseluseadusega” omavolilise kärpimise ja avaldamisaja muutmisega ajakirjanduseetika põhimõtteid.

Varro Vooglaid kommenteeris Avaliku Sõna Nõukogu otsust öeldes, et see resoneerub hästi hiljuti Postimehe vanemtoimetaja ja Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõu Priit Pulleritsu poolt kirjutatuga:

"Pressinõukogu otsus resoneerub Postimehe ajakirjaniku Priit Pulleritsu poolt hiljuti kirjutatuga, et Eesti ajakirjandus on näidanud homoliikumise püüdluste kajastamisega seonduvalt üles erakordset kallutatust:

"Eesti ajakirjandus on millegipärast valinud poole. Ma ei tea, miks. Ometi peaks ajakirjandus oma ühiskondlikust funktsioonist tulenevalt esitama just kriitilisi küsimusi: miks seda seadust nii puššitakse? Mis jõud on selle taga ja miks? Aga Eesti ajakirjandus seda ei tee ja see ajab mind vihale. Hullem veel: Eesti ajakirjandus paistab tegema kõik, et keegi ei saaks kriitilisi küsimusi tõstatada. Kooseluseaduse üle peetavas debatis on Eesti ajakirjandus näidanud end putinliku propagandavahendina. Jah, see on öeldud tsiteerimiseks."

"Eks ole me meedia poolset manipuleerimist kooseluseaduse kajastamisel näinud läbi terve möödunud kevade ning on hea, kui ajakirjandusväljaannete selge kallutatus leiab ka ametlikku kinnitust," võttis Vooglaid teema kokku.

Alljärgnevalt on toodud ära Avaliku Sõna Nõukogu otsuse täistekst.


10. juuni 2014

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Varro Vooglaiu kaebust seoses tema kirjutise “Vassimisest ja valetamisest seonduvalt kooseluseadusega” avaldamisega Postimehes (21.4.14).

Kaebuse kohaselt lubas arvamustoimetus artikli avaldada, kuid andis artikli autorile erinevaid ja ebamääraseid lubadusi selle kohta, millal see juhtub. Mitu lubatud ilmumiskuupäeva osutusid ebaõigeks, kuigi autor lühendas vahepeal toimetuse palvel teksti. Teksti avaldamise pikaajaline edasilükkamine häiris autorit, sest seonduv kontekst muutus ja artikli asjakohasus koos sellega. Autor esitas artikli toimetusele 3. aprillil, see ilmus lõpuks alles 21. aprillil. Artikli keskmeks olnud kooseluseaduse eelnõu jõuti vahepeal (17. aprillil) anda Riigikogu menetlusse.

Samuti märgib kaebuse esitaja, et toimetus on temaga kooskõlastamatult kärpinud artiklit kolmandiku võrra, kuigi ta oli oma kaaskirjas palunud kärpeid ilma loata mitte teha (v.a võimalikud keelevead) ning ta oli juba kord toimetaja Martti Aaviku palvel teksti lühendanud. Kaebuse kohaselt on avaldatud tekstis algsega võrreldes välja jäetud välja mitmed olulised argumendid ja punktid.

Postimees ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et juhtunu ei ole kooskõlas hea tavaga.

Korrektne suhtlemine autorite ja allikatega kuulub hea ajakirjandustava juurde (ajakirjanduskoodeksi p 4.12). Ühest küljest on toimetusel alati õigus otsustada, millist teksti avaldatakse. Teisalt tuleb aga arvestada autori õigusega kontrollida seda, milline sõnum tema nime alla avalikkusele edastatakse.

Lisaks on ajakirjanduseetika üks käitumisprintsiipe, et ajakirjanik jagab vaid lubadusi, mida suudab pidada. Kord antud lubadusi ka peetakse (p 3.3).

Kaebusele lisatud kirjevahetusest nähtub, et autori soov oli eeskätt teada saada, kas tema kirjutis avaldatakse, ning soov, et seda ei toimetataks temast sõltumatult. Autori väitel kärpis ta ise teksti nõutava tähemärkide arvuni. Autori huvi toimetuse sammude suhtes põhjendavad muuhulgas teema tundlikkus ja mõningane aegkriitilisus, tulenevalt seonduvatest päevasündmustest (eelnõu Riigikogus).

Kuigi toimetus vastutab avaldatava sisu eest, s.h s.h mida kirjutavad välisautorid, ei saa toimetuse töökorralduse ega toimetamise spetsiifikaga põhjendada ebaselget kommunikatsiooni, lubaduste osalist täitmist ega autori autonoomia mittearvestamist.

Kaebusest ei nähtu, missugune oluline osa algtekstist avaldamata jäeti. Iseseisvat võrdlevat tekstianalüüsi ASN läbi ei viinud, mis on vastavuses ASNi kodukorraga.

Prof. Epp Lauk,
esimees