Belgias on 2010. aastaga võrreldes eutanaasiajuhtumite arv kasvanud 247 protsendi võrra. Kui aastal 2010 raporteeriti 954 juhtumit, siis aastaks 2018 oli nende arv tõusnud juba 2357ni, vahendab LifeSiteNews.
Tänavu 28. veebruaril avaldatud Belgia 2018. aasta eutanaasiaraporti kohaselt suurenes eutanaasiajuhtumite arv ka möödunud aastal 48 võrra. Siiski võib täheldada ka mõningast aeglustustrendi, mille põhjuseks on ilmselt kohtute valmidus menetleda mitmeid vastuolulisi eutanaasiajuhtumeid.
Näiteks nõustus Euroopa Inimõiguste Kohus võtma menetlusse ühe depressiooni tõttu eutanaasiat soovinud naise perekonna poolt esitatud hagi kolme Belgia arsti vastu, kes selle läbi viisid. Alates 2010 aastast on Belgias seaduse ümbertõlgendamise teel laiendatud ka eutanaasia lubamise põhjuseid.
2018. aastal teostati 57 (2,4%) eutanaasiat vaimsete või käitumuslike probleemide tõttu ning 83 (3,5%) ainult psühhiaatrilistel põhjustel.
Tegelik eutanaasiajuhtumite arv Belgias võib olla suurem
19. märtsil 2015 Uus-Inglismaa meditsiiniajakirjas (New England Journal of Medicine) avaldatud Belgia eutanaasiauurimuse kohaselt olid 2013 aastal:
- 4,6% kõigist Flandria surmadest eutanaasiajuhtumid.
- 0,05% kõigist Flandria surmadest abistatud enesetapud.
- 1,7% (üle 1000) surmadest Flandrias kiirendatud ilma selgesõnalise soovita.
Võrreldes selle uurimuse tulemusi aga Belgia eutanaasiakomisjoni 2013. aasta ametlike andmetega, siis ilmneb, et komisjoni ei teavitatud 2013. aastal peaaegu pooltest eutanaasiasurmadest.
Eutanaasia ilma nõusolekuta
2017. aastal astus palliatiivravi spetsialist dr Ludo Vanopdenbosch Belgia eutanaasiakomisjonist tagasi, päras seda kui komisjon kiitis heaks naise surma, kes polnud võimeline eutanaasiaks nõusolekut andma.
Oma lahkumiskirjas selgitas Vanopdenbosch et kõige jahmatavam juhtum leidis aset septembri alguses toimunud koosolekul, kus arutati raskekujulise dementsusega patsiendi juhtumit, kes kannatas ka Parkinsoni tõve käes. Selleks, et demonstreerida patsiendi ebaadekvaatsust, näidati videot, kus oli Vanopdenboschi sõnul näha "sügavalt dementset patsienti". Patsient, kelle identiteeti ei avalikustatud, eutaniseeriti perekonna palvel, ilma et patsient selleks kunagi soovi oleks väljendanud.
Uudisteagentuur Associated Press (AP) paljastas ka lahkheli eutanaasia komisjoni kaasesimehe dr Wim Distelmani ja dr Lieve Thienponti vahel, kes viib läbi eutanaasiaid psühhiaatrilistel põhjustel. Distelman vihjas sellele, et mõningaid Thienponti patsiente võidi tappa ilma, et selleks oleks täidetud kõik seaduslikud nõuded.
Pärast AP reportaaži on enam kui 360 arsti, akadeemikut ja muud isikut allkirjastanud petitsiooni, mis nõuab psühhiaatriliste patsientide eutanaasia osas rangemat kontrolli.
Toimetas Martin Vaher