Kuigi demokraatia peaks tähendama valitsemist rahva enamuse tahte alusel, näitavad lihtsad arvutused, et Riigikogus istuvad ja seadusandlikke otsuseid vastu võtvad koalitsioonierakondade saadikud esindavad kõigest marginaalset osa valimisõiguslikke kodanikke.
Kuigi demokraatia peaks olema valitsemisvorm, kus riigivõimu teostatakse rahva enamuse tahte kohaselt, ei ole see demokraatlikeks nimetatud poliitilistes süsteemides – kaasa arvatud Eestis – kaugeltki mitte alati nii.
Sellest, et Eesti Vabariigis ei ole rahval võimalust algatada rahvahääletusi, langetamaks konkreetseid otsuseid vahetult rahva enda poolt ja rahva enamuse tahte kohaselt, oleme viimasel ajal palju rääkinud. Kuid vähem on ühiskondlikult teadvustatud tõsiasja, et ka esindusdemokraatlike mehhanismide kaudu ei langetata otsuseid sugugi mitte moel, mida võiks nimetada valitsemiseks rahva enamuse tahte alusel.
Ilmestame seda väidet mõne lihtsa numbri esiletoomisega, et selgitada, kui suurt osa valimisõiguslikest kodanikest esindavad praegu Riigikogus istuvad koalitsioonierakondade saadikud, kelle häältega seaduseid vastu võetakse.
Alustuseks olgu märgitud, et Vabariigi Valimiskomisjoni andmetel oli 2015. aasta Riigikogu valimiste eel Eestis 899 793 valimisõiguslikku isikut. Neist osales valimistel (hääletas) 64,2% ehk 577 910 inimest.
Kuid kaugeltki mitte kõik valimistel osalenud inimesed ei andnud oma häält parlamendis esindatud erakondade kandidaatidele ning ka neist, kes seda tegid, andsid paljud oma hääle kandidaatidele, kes ei pääsenud parlamenti. Seega tuleb vaadata, kui palju hääli said reaalselt Riigikogus istuvad saadikud.
Ametlike andmete kohaselt (maikuu seisuga) anti Riigikogus istuvatele saadikutele kokku 237 227 häält, millest EKRE saadikud said 18 644, Vabaerakonna saadikud 22 233, IRL-i saadikud 22 112, Keskerakonna saadikud 55 508, Reformierakonna saadikud 85 847 ja sotside saadikud 32 883 häält.
Nagu ülaltoodud tabelist nähtub, tähendab see, et Riigikogus istuvad EKRE saadikud omavad 2,1% valimisõiguslike ja 3,2% hääletanute toetust, nii Vabaerakonna kui ka IRL-i saadikud 2,5% valimisõiguslike ja 3,8% hääletanute toetust, Keskerakonna saadikud 6,2% valimisõiguslike ja 9,6% hääletanute toetust, Reformierakonna saadikud 9,5% valimisõiguslike ja 14.9% hääletanute toetust ning sotside saadikud 3,7% valimisõiguslike ja 5,7% hääletanute toetust.
Ülaltoodud numbreid kokku liites nähtub, et Riigikogu praegusel koosseisul on kokku 26,4% valimisõiguslike ja 41% hääletanute toetus. Vaadates, millised olid vastavad numbrid Riigikokku valitutel (kelle hulka kuuluvad ka mitmed valitsuse liikmed ja saadikukohast loobunud kandidaadid), nähtub, et valimisõiguslike toetus oli 36,6% ja hääletanute toetus 57%.
Seega võib öelda, et praegu ametis olevatest Riigikogu liikmetest on koalitsioonierakondade esindajatel 140 842 inimese ehk 15,7% valimisõiguslike ja 24,4% hääletanute toetus ning opositsioonierakondade esindajatel 96 385 inimese ehk 10,7% valimisõiguslike ja 16,7% hääletanute toetus.
Kokkuvõttes tähendab see, et isegi kui Riigikogus hääletavad seaduste vastuvõtmise poolt absoluutselt kõik koalitsioonierakondi esindavad saadikud, võetakse need seadused vastu mitte rohkem kui 15,7% valimisõiguslike ja 24,4% hääletanud kodanikelt saadud mandaadiga.
Ilmselgelt on see väga kaugel olukorrast, kus võiks öelda, et Eesti Vabariigis võetakse seadusi vastu rahva enamuse tahte alusel – seda ei toimu otseselt rahvahääletuste kaudu ega ka kaudselt rahvaesindajate kaudu. Seega on jutud Eestist kui demokraatlikust riigist parimal juhul naiivsed, halvemal juhul lihtsalt valelikud.
Info allikas: Vabariigi Valimiskomisjon
Arvutused on tehtud enne Mihkel Raua lahkumist parlamendist. Pidades silmas, et Raud sai sotside esindajana Tartu linnas koguni 3229 häält, samal ajal kui tema asendusliige Toomas Jürgenstein kogus vaid 817 kodaniku toetuse, on koalitsiooniparteide saadikute kogutoetus artiklis märgitust veelgi väiksem.