Downi sündroomiga teismeline Angela Merkelile: miks lubatakse meie riigis aborteerida pea kõik minusugused?

Pilt on illustratiivne. Foto: DenysKuvaiev/Bigstockphoto.com

Downi sündroomiga teismeline tütarlaps asetas Saksamaa kantsleri Angela Merkeli väga ebamugavasse olukorda, küsides temalt ühe valimiseelse arutelu raames, milline on tema seisukoht seonduvalt hiliste abortidega. 

“Kümnest Downi sündroomiga beebist üheksa ei jõua Saksamaal sündimiseni,” ütles 18-aastane Natalie Dedreux Merkelile. “Nad aborteeritakse.”

“Downi sündroomiga beebisid lubatakse aborteerida isegi vaid mõned päevad enne nende eeldatava sündimise aega,” märkis ta ja selgitas, et niisugust protseduuri nimetatakse “hiliseks eemaldamiseks”. “Tahaksin Teie käest küsida […], kuidas Te “hilisesse eemaldamisse” suhtute?

“Miks on lubatud Downi sündroomiga beebisid aborteerida põhimõtteliselt sünnihetkeni?” jätkas Dedeux. “Minu arvates ei ole see poliitiliselt õige. Ja see teema on mulle oluline. Ma ei tahaks, et mind oleks aborteeritud, sest ma tahan selles maailmas elada.”

Merkel kiitis tütarlast selle küsimuse püstitamise eest ning selgitas, et tema juhitav kristlike demokraatide erakond toetab seadusega nõutud vanemate kohustuslikku nõustamist ja kolmepäevast ooteaega enne hilise abordi teostamist.

“Selle nõude kehtestamiseks oli uskumatult raske parlamendi enamuse toetust saavutada,” ütles Saksamaa kantsler.

Samas kaitses Merkel vanemate õigust nõuda hilise abordi tegemist, selgitades et lõppastmes on see nende vaba valiku küsimus.

“Ent kui keegi näeb, kui tore võib olla üks inimene nagu Teie,” alustas Merkel oma lauset, mille katkestas publiku aplaus.

Lääneriikides sünnib üha vähem Downi sündroomiga lapsi, sest tõhusa testimise abil tuvastatakse defekt väga sageli enne sündi ning selle puudusega lapsed tapetakse abordi teel.

Näiteks Islandil aborteeritakse pea kõik lapsed, kel tuvastatakse sünnieelselt Downi sündroom. 2009. aastal sündis heaoluühiskonnana tuntud Islandil vaid kolm Downi sündroomiga last.

Suurem osa lääneriikidest ei jää selles osas palju maha. Taanis tapetakse abordi teel 98% lastest, kel tuvastatakse sünni eelselt Downi sündroom. Statistiliselt kõrged arvud, mis jäävad julgelt üle 50% piiri, avalduvad antud küsimuse osas ka Saksamaal, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.

Kuigi Saksamaal on aborditase aastaid langenud, pööras see 2016. aastal taas tõusule. Kui 2001. aastal tapeti Saksamaal abordi teel 135 000 last, siis 2015. aastaks oli vastav määr langenud ligikaudu saja tuhandeni.

Euroopa inimõiguste konventsioon, mis kehtib ka Saksamaa suhtes, näeb artiklis 2 ette, et igaühel on õigus elule, ning toonitab artiklis 14, et konventsioonis sätestatud õigused ja vabaduse tuleb tagada kõigile inimestele võrdselt ilma mingi diskrimineerimiseta.

Eestis reguleerib seda küsimusteringi raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus. Nimetatud seaduse paragrahvi 6 kohaselt võib ükskõik millisel põhjusel sündimata lapse abordi teel tappa lasta juhul, kui rasedus on kestnud vähem kui 12 nädalat. Kui sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus (nagu nt Downi sündroom), on lubatud laps aborti teel ära tappa tingimusel, et rasedus on kestnud kuni 22 nädalat. Seejuures ütleb põhiseadus §-s 3, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed.

Saksamaal toimuvad parlamendivalimised käesoleva kuu lõpus.

Allikas: LifeSiteNews.com

KAMPAANIA LÕPUNI VAID 6 PÄEVA!

Tehke oma rahalistele võimalustele vastav annetus kohe täna, olgu selle summaks kasvõi 5€!