Kesk-Euroopas räägitakse kultuurilisest kontrrevolutsioonist. Kuidas jääb meiega? Foto: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

Tuleval nädalal leiab Bratislavas aset tippkohtumine, kus Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia liidrid lubavad esitada oma nägemuse rahvuslikumast Euroopa Liidust.

Visegrádi nelik kavatseb rõhutada, et Euroopa Liidus tuleb kaitsta liikmesriikide rahvuslikke identiteete ning piirata Brüsseli võimalusi sekkuda riikide siseasjadesse.

Liidrid lähtuvad Brexiti-järgsest olukorrast Euroopa Liidus, kus on paljastunud paljude vastuseis bloki eliidi agendale taolistes küsimustes nagu globaliseerimine ja immigratsioon, kirjutab Breitbart.

Ilma brittideta toimuval tippkohtumisel tõstatavad Visegrádi liidrid vajaduse "kontrrevolutsiooniks" bloki loojate patoloogiliselt liberaalse ja internatsionaalse visiooni vastu.

Kõigi eelduste kohaselt tuleb tippkohtumisel ilmsiks lõhe endiste kommunismimaade ja Lääne eliidi vahel – on ju viimane pühendunud viima ellu Euroopa projekti, mis põhineb avatud piiridel ja turgudel.

Ungari peaminister Viktor Orbán on lubanud kasutada Bratislava tippkohtumist selleks, et nõuda Brüsselilt samme kindlustamaks liikmesriikide ajaloolisi, religioosseid ja rahvuslikke identiteete.

"Brexit on meie jaoks fantastiline võimalus," ütles eile Poolas viibinud Orbán ajakirjanikele. "Käes on ajalooline kultuuriline hetk. Just praegu on võimalus kultuuriliseks kontrrevolutsiooniks."

Ta jätkas: "Rahvad ei muutu, rahvuslikel ja religioossetel identiteetidel on jätkuvalt oma koht. Pole olemas mingisugust Euroopa identiteeti, mis võiks neid asendada."

Orbániga nõustus Poola valitsuserakonna Õigus ja Õiglus (PiS) juht Jarosław Kaczyński: "Euroopa vajab sügavaid muutusi. Need muutused peavad kasvama välja kultuurilisest kontrrevolutsioonist."

Sellest, kuidas Euroopa Liit ohustab rahvaste kultuurilist identiteeti, on kirjutanud ka hääled Lääne-Euroopast.

Superriigi ehitajatel on Bratislava tippkohtumisest täiesti erinev nägemus: üritusel keskendutakse ühise tuleviku ehitamisele.