Eesti esihomopaar teatas USA-st kaksikute tellimisest, kriitikud taunivad inimkaubandust

Ekraanitõmmis TV3 videost, kus Mart Haber ja Taivo Piller räägivad endale kaksikute tellimisest.

Meedia poolt sageli eeskujuliku paarina esile tõstetud homoseksuaalid Mart Haber ja Taivo Piller teatasid kaksikute tellimisest. Mitmete konservatiivide hinnangul on laste käsitlemine ostetava-müüdava kaubana sügavalt ebaeetiline.

Eile avaldas TV3 videoloo, kus Haber ja Piller rääkisid oma peatselt saabuvatest kaksikutest. Ameerika Ühendriikidest tellitud beebid peaks asjaosaliste sõnul kohale jõudma enne mardipäeva.

“Ma arvan, et see on väga äge aeg, mis on ees ootamas,” kommenteeris maikuus Piller, kes sõlmis maikuus New Yorgis Haberiga nn homoabielu.

Kuigi Eestis on nn surrogaatemaduse teenuse pakkumine karistusseadustiku §-ga 132 keelatud, on see mitmetes Ameerika Ühendriikide osariikides seaduslik, ka kaubanduslikel alustel. Ilmselt on seda võimalust ka Piller ja Haber ära kasutanud, hiilides Eestis kehtivast keelust mööda ja soetades endale lapsed USA-st.

Erinevatel andmetel (vt nt siit ja siit) tuleb USA-s ametlikke kanaleid kasutades nn surrogaatema kaudu ühe lapse soetamise eest välja käia vähemalt 100 000 dollarit.

Erakonna Isamaa (endine IRL) peasekretär ja riigikogu liige Priit Sibul kirjutas Facebookis, et olukord, kus emadust saab osta ja lapsi tellida, ei ole aktsepteeritav.

“50 000 kuni 100 000 ja rikas inimene soetab omale lapse? Läheb poodi? Laps tuleb kuskilt, tarnitakse? Lapseootus ei ole suvaline inkubatsiooniaeg, normaalses peres osaleb ootuses ja hoolitsuses ka meesterahvas, rääkimata naisest. Siin pole minu jaoks vahet, kas keegi on gei või hetero: mõned asjad siin maailmas võiks jääda mittemüüdavaks. Inimesed ja emadus näiteks,” toonitas ta.

Sibula sõnul on surrogaatemaduse keelu mõte välistada laste kaubana käsitlemine, mistõttu peaks olema ühte moodi keelatud nii laste ostmine Eestist kui ka mujalt maailmast. Samuti osutas ta mitmesugustele juriidilistele probleemidele mis kerkivad esile, kui hakatakse näiteks taotlema kodakondsust lastele, kelle mõlema juriidilise vanemana käiakse välja Eesti Vabariigi kodanikest meessoost isikud.

Lapseootus ei ole suvaline inkubatsiooniaeg, normaalses peres osaleb ootuses ja hoolitsuses ka meesterahvas, rääkimata naisest.

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid märkis aga, et antud kaasus on heaks näiteks mentaliteedist, millest kantuna nähakse lapsi kui mingeid aksessuaare või elustiilividinaid.

“Laste loomulik õigus emale ja isale ei huvita sellistelt tegutsevaid inimesi kõige vähemalgi määral. MINA TAHAN endale lapsed saada, maksku mis maksab! Ja ühiskonna asi on minu tahtmine heaks kiita – vastasel korral on ühiskond tagurlik, sallimatu ja vihkajalik. Intervjueerija oleks võinud juba otse ära küsida, et kui palju siis laste eest ka maksti,” kommenteeris Vooglaid.

“Teatud inimkaubanduse vormid – inimeste sõna otseses mõttes ostmine-müümine ja tellimise peale produtseerimine – on kaasaegses läänemaailmas ideoloogilistel kaalutlustel vägagi kenasti aktsepteeritud, sest see teenib meie aja inimeste huvi saada raha eest kõike, mida tahetakse,” selgitas ta ja lisas: “Inimese kaubastamine on igal juhul vale – see on ühemõtteliselt vastuolus inimese väärikusega. Veelgi valem on, kui sellega röövitakse lastelt teadlikult ja tahtlikult võimalus kasvada ema ja isaga terviklikus loomulikus perekonnas.”

Inimese kaubastamine on igal juhul vale – see on ühemõtteliselt vastuolus inimese väärikusega. Veelgi valem on, kui sellega röövitakse lastelt teadlikult ja tahtlikult võimalus kasvada ema ja isaga terviklikus loomulikus perekonnas.

Oma tugevalt kriitilist hinnangut väljendas Objektiivi toimetusele ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Jaak Madisson, kelle sõnul vajab niisugune laste õigusi jalge alla tallav praktika kohest riigi poolset sekkumist.

“Tegu on näitega nartsissismist, kus laste heaolu ja tulevik on justkui tähtsusetu, sest üksnes oma soovidele mõtlevad ja selgelt hälbelise eluviisiga inimesed ei adu perekonna tähendust ega selle tähtsust lapse kasvukeskkonnana. Niisugused praktikad vajavad selgelt ühiskonna hukkamõistu ja riigi sekkumist, sest riigi kohustus on kaitsta laste kui ühiskonna kõige nõrgemate liikmete väärikust ja õigusi,” rääkis ta.

Euroopa Parlament võttis juba 2015. aasta detsembris vastu resolutsiooni, mis mõistab hukka “surrogaatluse praktika, mis õõnestab naise inimväärikust, kuivõrd tema keha ja selle reproduktiivseid võimeid koheldakse kaubana”. Resolutsioonis lisati, et “surrogaatraseduse praktika, mis hõlmab inimkeha ja selle reproduktiivsüsteemi ärakasutamist majandusliku või muu kasu saamiseks, eriti mis puudutab haavatavaid naisi arengumaades, tuleb ära keelata.”

Eestis on nn surrogaatemaduse seadustamise ettepanekuga esinenud endine välisminister Kristiina Ojuland. Samuti on tõstatatud vastav ettepanek riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjoni poolt.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!