Lipud Eesti välisministeeriumi hoone ees. Foto: Peeter Langovits, Postimees/Scanpix

Eestil on plaanis Euroopa Nõukogu (EN) eesistujana rõhuda inimõiguste arengule sotsiaalmeedias ja internetikeskkondades ning töötada selle nimel, et vihakõne oleks internetis karistatav. Kavas on paika panna ka uus soolise võrdõiguslikkuse tegevusstrateegia.

Samuti plaanitakse edendada Istanbuli konventsiooniga liitumist nende riikide seas, kes seda veel teinud ei ole. Ka Eesti ei ole veel nimetatud konventsiooni ratifitseerinud.

Kolmas teema, millele eesistujana tahetakse tähelepanu pöörata, on laste õigused.

Välisministeeriumi teatel on Eesti tegevuse eesmärgiks Euroopa Nõukogus demokraatia ja inimõiguste edendamine kõigis EN-i liikmesriikides ja EN-i partnerriikides.

Eesti on Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistuja 18. maist kuni 22. novembrini 2016. Eesti liitus 27. liikmesriigina EN-iga 14. mail 1993. Euroopa Nõukogusse kuulub 47 liikmesriiki, kes juhivad kordamööda kuue kuu kaupa ministrite komiteed.

Eesti võttis eesistumise üle Bulgaarialt mais 2016 ja annab üle Küprosele novembris 2016.