Eesti ladvik on nõus Euroopa Liidule senisest rohkem maksma

President Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Foto: Scanpix

President Kersti Kaljulaid ütles kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, et Eesti ja teised riigid peavad pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidu eelarvesse rohkem panustama. Eesti sissemakse üleliidulisse eelarvesse kasvab ilmselt umbes viiendiku võrra.

Eesti otsustas juba eelmise aasta juunis valitsuse tasemel, et me panustame Euroopa Liidu eelarvesse rohkem, vahendab ERR.

“Eestil, kes ise maksab ühe euro sisse, saab neli tagasi, on raske. Ütleme, Eestil ei ole sobilik esimesena hakata kuulutama seda, et kõik peavad nüüd juurde maksma, sest on liikmesriigid, kes aastakümneid, kes kogu aeg on maksnud sisse rohkem kui tagasi on saanud,” kommenteeris välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas.

Möödunud aasta lõpus ütles välisminister Sven Mikser, et kõik Eesti elanikud peaksid pikisilmi ootama aega, mil nad saavad rohkem panustada ELi eelarvesse.

“Ma arvan, et kui Eesti on sedavõrd jõukas, et ei vaja enam EL-i maksumaksjate toetust, vaid saab ise panustada – see on aeg, mida me kõik peaksime pikisilmi ootama,” vahendas ERRi portaal toona Sven Mikseri sõnu.

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Henn Põlluaas väljendas imestust, kes on andnud presidendile volituse taolisi lubadusi anda.

“Huvitav, kust võtab president volituse Eesti nimel selliseid avaldusi teha ja seeläbi lubada riigile kaugeleulatuvaid kohustusi võtta? Tema avaldus on skandaalne ja samas kahtlemata ka provokatiivne,” kirjutas Põlluaas sotsiaalmeedias.

“Soovitan tal hoopis Põhiseadus kätte võtta ja endale põhjalikult selgeks teha, millised on presidendi ülesanded, volitused ja kohustused. Selliste avalduste tegemisega ületab president selgelt enda volitusi ja tükib Riigikogu otsustusvaldkonda.

Kas Kaljulaid kujutab ette, et tema ongi Eesti riik, tema otsustab selliseid asju, et temal on õigus ja mandaat selliseid lubadusi anda? Mõni aeg tagasi tuli samasuguse omavolilise avaldusega välja Eesti eriesindaja Brüsselis Matti Maasikas, keda toetas välisminister Mikser, kellel puuduvad samuti igasugused volitused selliste seisukohtade esitamiseks Euroopa Liidu tasandil. Esitasin seepeale peaministrile arupärimise, millele ei ole viimane tänaseni suvatsenud Riigikogusse vastama tulla,” jätkas Henn Põlluaas.

OBJEKTIIV VAJAB LUGEJATE TOETUST!

Selleks, et saaksime Objektiivi missiooniga jätkata, vajame hädasti lugejate toetust! Palun tehke oma annetus kohe täna!