Eestimaalane loobuks tööl käimisest 950 euro eest kuus

Eurod. Foto: Leonhard Foeger, Reuters/Scanpix

Kaks kolmandikku Eesti kodanikest on valmis tööst loobuma, kui riik neile selle eest raha maksab, selgus juunis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel kodanikupalga idee testimiseks läbi viidud Turu-uuringute ASi küsitlusest. Keskmine tööst loobuja soovib saada 950 eurot kuus.

38% inimestest soovib tööl käia igal juhul. Rohkem soovivad igal juhul tööl käia need inimesed, kellel on alaealised lapsed. Küsitluses osales 630 inimest.

Turu-uuringute ASi küsitluse küsimus oli: kujutleme hüpoteetilist olukorda, kus riik maksaks inimestele raha ning töölkäimisest võiks ka loobuda. Kas Teie oleksite nõus loobuma töölkäimisest ning kui jah, siis kui palju Te sel juhul sooviksite iga kuu riigilt raha saada? Kõige suurem grupp inimesi soovis tulu saada vastavalt 651 – 800 (eurot kuus): 9%; 801 – 1000: 12%; 1001 – 1300: 10,3%; 1301 – 1600: 6,1%; üle 1600: 11,6%.

“Igal juhul soovib tööl käia 38,4% vastanutest,” ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. “Mediaan on vahemikus 801–1000 eurot kuus ning keskmine töölkäimisest loobuja soovib saada kuus 950 eurot. Mõneti võib öelda, et rahasaamise soov on väga sarnane Eesti keskmise palgaga ning inimesed sooviksid säilitada lihtsalt oma tänast elatustaset. Suuremaid ambitsioone on, kuid pigem vähestel.”

“Meestest soovib igal juhul tööl käia 39,7% ning naistest 37,2%, naiste ja meeste vahel erinevust praktiliselt ei ole,” selgitas Peeter Espak. “Igapäevaselt eesti keelt kõnelevatest vastajatest soovib igal juhul tööl käia 40,5% ning vene keelt kõnelevatest vastajatest 29%. Eestlased soovivad oluliselt rohkem tööl käia, kuid üks põhjus võib siin olla venelastega võrreldes selgelt motiveerivam töö.”

“Selgelt eristuvad teistest vastajad vanuses 35–49, kellest 45% soovib igal juhul tööl käia – need on oma karjääri tipus olevad inimesed, kelle jaoks töö on eneseteostuse kõrval ka elustiil ning aja veetmise viis,” sõnas Peeter Espak. “Sama selgitus sobib hariduse kohta. Alg- või põhiharidusega inimestest käib hea meelega tööl edasi 32%, kutseharidusega ilma keskhariduseta inimestest 24%, kesk- või keskeriharidusega 36%, kõrgharidusega 49%. Kõrgharidusega inimesed käivad (väheüllatuslikult) parema meelega tööl, kui vähem koolis käinud inimesed. Võib öelda, et sissetuleku kasvades suureneb ka töölkäimise soov. Nt üle 1600eurose sissetulekuga inimestest jätkaks töölkäimist koguni 72%.” Raha loeb ja inimesed loevad raha hea meelega.

“Küsitluse tulemused on igal juhul väga huvipakkuvad,” ütles Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets. “See, et kõrgema palgaga inimesed soovivad rohkem töötada, on kahtlemata väga oodatud tulemus, sest kõrgem haridus tagab kõrgema sissetuleku. Üllatav oli see, et ka lihttööliste hulgas oli igal juhul töötavate inimeste osakaal suhteliselt kõrge (45%).”

“Väga huvitav on see, et 62% inimestest on nõus töötamisest loobuma,” sõnas Raul Eamets. “Teisisõnu teeb 62% tööd ainult raha pärast ja kui oleks võimalus, siis nad teeksid midagi muud. See näiteks võimaldab läbi täiendavate lastetoetuste suurendada potentsiaalset sündivust. Fakt, et tööl käimisest loobutakse 950 euro eest kuus kinnitab, et keskmise palga statistikal on väga suur mõju inimeste mõtlemisele. Me võime küll näitajat kritiseerida, kuid samas keskmise inimese jaoks on see väga oluline mõõdupuu.”

Loe ka kodanikuaktivist Jaanus Nurmoja kommentaari.

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA