EKRE hinnangul tuleb rahvastikupoliitika põhialuste dokument täielikult ümber teha

Riigikogu liige Henn Põlluaas. Kaader portaali Objektiiv videost.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon ei toeta dokumendi “Rahvastikupoliitika põhialused 2018–2035” praeguse variandi andmist riigikogu menetlusse. Fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa hinnangul on riigikogu probleemkomisjoni eestvedamisel koostatud dokument nii ebaühtlane ja üldsõnaline, et see ei anna rahvastikukriisi lahendamisele midagi juurde.

“Pigem vastupidi, selle ebamääraselt sõnastatud osi võib kasutada mittemidagitegemise põhjendamiseks ja ka põhiseaduslikku imperatiivi – tagada eesti keele, kultuuri ja rahva säilimine – rikkuva immigratsiooni liberaliseerimiseks,” ütles Põlluaas.

“Dokumendi rändepoliitika osa on sõnastatud nii, et see võimaldab sisserännet laiendada, tõstes ühiskonna pikaajaliste huvide kõrval esile ettevõtjate tööjõu hetkevajadused. Ebaõige on lähenemine, et lühiajaline ränne Eesti püsielanikkonna kujunemist ja ühiskonna sidusust ei mõjuta. Täiesti arusaamatu on ringrändluse soodustamise eesmärk.”

Põlluaas peab probleemiks, et väljarände vähendamise abinõuna ei nähta ette odavama palgaga leppiva võõrtööjõu kasutamise vähendamist.

“Madal palgatase on tööjõu väljarände peapõhjus ning just võõrtööjõu mittekasutamine on ülioluline ja realistlik abinõu väljarände vähendamiseks. Integratsiooni tulemusi ei käsitleta, senist integratsiooni edukust ei analüüsita, see aga peaks olema vajalik sisserände ulatuse kavandamisel,” ütles Põlluaas.

“Rahvastikupoliitika põhialustes tuleks keskenduda eelkõige sündimusele ja väljarände ümberpööramisele, aga ka vananemisele. Dokumendis pakutud abinõud on deklaratiivsed või viiakse neid juba teiste tegevuste raamides ellu.”

Põlluaas osutab, et dokumendis pole püütudki toonitada põhjalike uuringute vajadust, mille tulemusena võiks tekkida süsteemne poliitika.

“Pole ette nähtud ligikaudseidki rahalisi vahendeid. Rahvastikupoliitika koordineeriva asutusena nähakse valitsust, aga see tähendab senise olukorra jätkumist ehk vastutaja puudumist. Selle asemel võiks kaaluda sõltumatu institutsiooni loomist, mis koordineeriks rahvastikupoliitika järgmisi samme ja nende rakendamist vastuvõetud dokumendi raamides tervikuna,” ütles Põlluaas.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei toeta dokumendi riigikogu menetlusse andmist, sest pakutud kujul ei ole dokumendi mustand detailseks redigeerimiseks küps.

“Oleme seisukohal, et rahvastikukriisi põhialuste näol on tegemist äärmiselt olulise alusdokumendiga, millega ei tohi kiirustada. Dokument tuleb täielikult ümber töötada, muuta süsteemsemaks ja konkreetsemaks,” ütles Põlluaas.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!