Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitles eile riigikaitse reformi kava, mis näeb ette põhjalikke meetmeid parandamaks Eesti iseseisvat kaitsevõimet. Programmi esitlenud kolonelleitnant ja EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas räägib Objektiivile kandideerimisest eelseisvatel riigikogu valimistel ning tutvustab üldjoontes riigikaitse reformiplaani. 

Kolonelleitnant ja EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas kandideerib EKRE nimekirjas esialgu erakonnaga liitumata. "Aastal 2011, kui ma üksikkandidaadina riigikogu valimistel kandideerisin, siis oli mul lausa valimisloosung, et minu erakond on Eesti Vabariik. Lähtun sellest, kuna ma olen nii kaua olnud kaitseväes," selgitab Leo Kunnas.

"Olin ka ERSP liige ja kui ma sain kaitseväe Tallinna maleva ülemaks, siis ma lahkusin sealt ja pärast seda olen otsustanud, et ma otseselt erakonnapoliitikaga ei tegele. Kuna aga EKRE tegi mulle seda au, et kutsus mind sõltumatu sõjalise eksperdina tegema kaasa nii olulises valdkonnas, siis, nagu ma juba ütlesin, teeb see mulle suurt au ning ma tänan EKRE juhtkonda ja erakonna liikmeid selle usalduse eest, mis nad on mulle osutanud," räägib laiemale üldsusele publitsisti ja kirjanikuna tuntud reservkolonelleitnant.

"Oma vaadetelt olen ma rahvuslane ja heas mõttes traditsionalist," tunnistab Kunnas.

EKRE riigikaitse reformi kava eesmärgiks on kujundada välja võimekus riigi võtmepiirkondi kuni liitlasvägede põhijõudude kohalesaabumiseni enda käes hoida. Kas Eestil on aga üleüldse võimekust välja töötada tõeliselt iseseisev kaitsevõime?

"Kui me ei oleks NATO-s, siis peaksime tegema sõjalise riigikaitse, mis oleks üsna Iisraeli analoog," tõdeb Leo Kunnas.

Kulutused, mis me selleks peaksime tegema on suurusklassides kõvasti suuremad. Iisrael saab Ameerika Ühendriikidelt ka kolm miljardit dollarit abi aastas lisaks. See eeldaks 10–12%-lisi kaitsekulutusi, mis oleks tõeliselt raske koorem," räägib Kunnas ja tõdeb, et Eestil ei ole operatiivset sügavust. "Me oleme poole suurem kui Iisrael, Soome on meist kümme korda suurem."

"Seda kõike on võimalik korraldada odavamalt, kuid sellisel juhul on meie armee sissiarmee, nagu 90-ndatel, kui me ei kuulunud allianssi ja kaitsekulutused olid üsna madalad."

"Nüüd, kus me oleme alliansi liikmed, ei ole meil võimalik kaotada, kuna kaotus tähendaks alliansi lagunemist. Inimesed on mõelnud, et allianssi astumine oli suur kergendus, aga tegelikult seab see meile ka väga tõsiseid kohustusi. See tähendabki seda, et me peame olema kõige ohtlikuma stsenaariumi korral – mis on laiaulatuslik kallaletung – meil peab olema niipalju vägesid, et me suudame niikaua tõrjuda ja hoida riigi võtmepiirkondi enda käes, kuni liitlased saavad oma põhijõud siia," toonitab Leo Kunnas.

"Seepärast määratlesime me ka oma rahvuslike huvide paketi NATO-s. Liitlased peaksid siia eelpaigutama rohkem vägesid. Siin me räägime Baltikumis armeekorpuse staabist, siin me räägime igas riigis brigaadi suurusest üksusest, me räägime kaugõhutõrjest, laevadest merel, me räägime tervest kompleksist abinõudest," loetleb Kunnas, kelle hinnangul oleme sisuliselt tagasi jõudnud külma sõja perioodi.

"Sellisena oleme me uue külma sõja rinderiik. Kui konflikt peaks tekkima, siis pole see meile kauge asi, kuhu me oma vägesid saadaksime, vaid vastupidi – liitlased saadaksid vägesid hoopis siia."

"Tähtis on see, et me suudaksime üles ehitada sellise kaitsevõime, mis tunduks Vene kindralstaabile usutav," räägib kolonelleitnant Kunnas.

Kas EKRE kaitseministri kandidaat Leo Kunnas toetab Eesti osalemist erinevates koalitsioonisõdades, mida senini on serveeritud kui olulist poliitilis-sõjalist panust Eesti kaitsevõimesse?

"Kui me oleme allianssi liige, siis tuleb meil seda teha," tõdeb Leo Kunnas.

"Me oleme osalenud ühe väheste alliansi riikide seast nendel operatsioonidel nii, et me pole seadnud olulisi piiranguid lahingureeglites. Me oleme selle eest maksnud Afganistanis üheksa inimeluga ja Iraagis kahega. Mitukümmend võitlejat on saanud tõsiselt haavata. Me eeldame, et kui liitlased tuleksid siia, siis ka nemad ei seaks endale mingeid piiranguid, sest seljuhul pole meid siin võimalik sõjaliselt aidata. See hind on raske ja karm ja me oleme seda maksnud," räägib Kunnas, kes arvab, et edasiste võimalike missioonide puhul tehakse otsused eraldi ning iga missiooni korral tuleks rahvast senisest oluliselt rohkem teavitada.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitles eile Tallinnas põhjalikku riigikaitse reformi kava "Tugeva Eesti eest!". Programmi esitlusel astusid üles kolonelleitnant ja EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas, kolonel Riho Breivel, brigaadikindral Alar Laneman ja EKRE esimees Mart Helme.

Kuulake lisa videost!