EKRE volikogu 28. jaanuaril 2017. Foto: EKRE

Laupäeval kogunenud Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu toetas sihtasutuse Terve Rahvas välja töötatud eelnõu, mis seadustaks otsedemokraatia ning võimaldaks rahval algatada seaduseelnõusid või rahvahääletusi. Samas lükkas volikogu tagasi üleskutsed leevendada kodakondsustingimusi.

ERRi teatel näeb EKRE näeb otsedemokraatia eelnõu algatamisel potentsiaalse partnerina ka Vabaerakonda. Erakonna esimees Mart Helme väljendus kahtlust, et Keskerakond ja Reformierakond selle eelnõuga kaasa tulevad. "Aga samas ma arvan, et ka selle ettepaneku väljakäimine ainuüksi tekitab ikkagi ühiskonnas diskussiooni ja paneb inimesed kaasa mõtlema, et miks meie ei saa sõna sekka öelda," märkis Helme.

EKRE volikogu käsitles samuti kodakondsuse teemat, võttes seisukoha, et nad ei lepi kodakondsustingimuste lahjendamisega ning kutsuvad kõiki poliitilisi jõudusid Eestis selgelt välistama Keskerakonna ettepaneku toetamise.

Volikogu väljendas seisukohta, et eesti rahvuse õitsengu parim garant on põhiseaduses ette nähtud rahvusriigi põhimõtte järgimine igas riigielu puudutavas küsimuses. Riik saab põlisrahvuse huve kaitsta ja edendada ainult siis, kui kodakondsus on valdavalt kattuv rahvusega.

"Me ei poolda multikultuurset riiki, sest selle põhimõtte rakendamine on mujal maailmas viinud põlisrahvaste suhtes äärmiselt negatiivsete tagajärgedeni. Me ei toeta kodanikupõhise riigi mudelit, mis eitab rahvuse ja kultuurilise identiteedi keskset rolli kodanikkonna ühtsuse ja solidaarsuse alusena," öeldakse EKRE volikogu avalduses.

"Peaminister Jüri Ratase soov anda Eesti kodakondsus umbes 80 000 inimesele, kes ei ole 25 aasta jooksul soovinud teha omapoolset pingutust naturalisatsiooniprotsessi läbimiseks, on ühe olulise Eesti ühiskonna hapra kokkuleppe purustamine," leiab volikogu, pidades seda ebaõiglaseks nende suhtes, kes on pingutanud selle nimel, et Eesti kodanikuks saada.

"Kümnete tuhandete taoliste inimeste toomine Eesti valijaskonda muudab pöördumatult ja tundmatuseni Eesti poliitilist elu ja valimistulemusi. Tõenäoliselt saab peaminister sellest aru, aga ta on seadnud erakondlikud huvid kõrgemale riigi, rahva ja ühiskonna huvidest. See ei ole riigimehelik."