Juhtimisteaduste dotsent Endel Oja, kes esines riigikogus ettekandega Rail Balticu teemal, on veendunud, et raudtee ehitamine paralleelselt mereteega pole maailmas ennast mitte kusagil ära tasunud ning kauba meelitamine merelt Rail Balticule ei suuda isegi õnnestumise korral 5-miljardilist investeeringut õigustada.

"Hakkasin Rail Balticu teemaga tegelema kui kodanik, kellel on suurte projektide analüüsimise alane kogemus. Kuskil pool aastat tagasi tekkis mul nende infokatkete põhjal, mis minuni on jõudud, professionaalne huvi, kuidas Eesti jaoks nii oluline projekt on üles ehitatud ja millised on selle põhjendused," kirjeldab Endel Oja oma teed Rail Balticu teema juurde.

"Mida rohkem ma seda analüüsisin ja mida rohkem ma informatsiooni sain, seda tõsisemale järeldusele ma jõudsin, et asi seisab tänaseks savijalgadel," tõdeb Oja ning nendib, et põhjendused, mis senini Rail Balticu poolt on toodud, ei vasta selle suure investeeringu vajadustele.

Endel Oja sõnul on praegu kulutatud küll kümneid miljoneid eurosid, kuid õnneks on sajad miljonid veel kasutamata.

"Ütleksin utreeritult, et tegelikult on Rail Baltic juba olemas. Inimeste massilist vedu Varssavi suunal sellisel määral ei tule, et meil oleks vaja teha kiirraudtee. Transiidi teenindamiseks läbi Valga Riia peale on olemasolev raudtee juba olemas. Seal on vaja teha mõningaid rekonstrueerimistöid, mis on kümneid kordi odavam kui miljardiline investeering ja seetõttu peaks küsimus olema püstitatud hoopis teisiti kui täna," arvab Endel Oja.

Põhjus, miks ulatuslikku kaubavedu Rail Balticu trassil ei tule, on Endel Oja sõnul väga lihtne. "Raudtee ehitamine paralleelselt mereteega pole maailmas ennast mitte kusagil õigustanud. Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal on välja arendatud hulgaliselt toimivaid kaubasadamaid. Näite korras ütlen, et Soomel on 15 korralikku kaubasadamat, mis täna kõik ennast õigustavad. Nendelt liinidelt Rail Balticule kauba meelitamine võib mingil määral õnnestuda, kuid kindlasti mitte sellises mahus, et 5-miljardilist investeeringut õigustada," selgitab Oja.

Põhja-Jäämere ja Hiina kabavoogude peale Endel Oja lootusi ei paneks. "Need on illusioonid. Hiinast praegu juba kaup liigub Läti ja Ust-Luga sadamatesse, osaliselt ka läbi Valgevene-Kaunase kaubaterminali. Mis puudutab Jäämere sulamist, siis siin on kaks varianti: kas Jäämeri sulab või ei sula. Juhul kui ei sula, siis võime teema maha võtta. Juhul kui sulab, siis jõuavad kaubad Norras asuvasse Kirkenesi sadamasse, kust paraku alla Soome täna raudteed ei ole. Raudtee läheb läbi Rootsi või liiguvad kaubad laevadega otse Euroopasse," ütleb Oja ja täiendab, et sealt kaupade saamine oleks mingil määral võimalik vaid sellisel juhul, kui ehitatakse Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel.

"See tähendab omakorda seda, et ehitatakse tunnel, mis on maailma pikim ja kalleim Põhja-Euroopas kahe väikese linna vahele. Panna tunnelist sõltuma Rail Balticu tulevik on minu hinnangul ulme," täiendab Endel Oja.

Teisipäeval, 13. detsembril, kell 10 alanud riigikogu istungil arutatati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimusena Rail Balticu tulevikku.

Ettekandega astusid üles juhtimisteaduste dotsent Endel Oja, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingu auliige Illimar Paul, MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal ning EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme.