Erakondade rahastamise järelvalve komisjon (ERJK) valis neljapäeval uueks esimeheks sotsist Liisa Oviiri, kes edestas samuti sotside tugeva toetajana tuntud vastaskandidaat Kaarel Tarandit vaid ühe häälega.
ERR-i andmetel sai Oviir viis, Tarand neli häält. Kokku on komisjonis üheksa liiget
Augustis otsustas sotsiaaldemokraatide (SDE) riigikogu fraktsioon oma esindaja ja ühtlasi ERJK esimehe Ardo Ojasalu komisjonist tagasi kutsuda – pärast seda, kui avalikustati, et Ojasalu juhitud MTÜ Korruptsiooniradar on saanud Vabaerakonnalt iga kuu 5000 eurot, millest poole moodustas Ojasalu palk.
Sotsid esitasid Ojasalu ERJK liikmeks oma esindajana 2011. aastal komisjoni loomisel. 2017. aastal astus juba 1990. aastast sotside ridadesse kuulunud Ojasalu parteist välja.
Hiljuti kaotas Liisa Oviir oma koha parlamendis, sest ta oli seal ministrikohalt tagasi astunud Urve Palo asendusliikmena. ERJK juhina on sotsid leidnud talle nüüd uue sissetulekuallika ja saades ise olulise positsiooni komisjonis, mis peaks teostama järelvalvet ka sotside endi rahastamise üle.
2015. aastal üritas ERJK algatada väärteomenetlust Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) suhtes, tembeldades viimase poolt valimiste eel läbi viidud ulatusliku teavituskampaania alusetult keelatud annetuseks.
Hoolimata ERJK korduvatest nõudmistest keeldus Politsei- ja Piirivalveamet SAPTK suhtes menetluse algatamisest, sest selleks puudus õiguslik alus. SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid nimetas ERJK rünnakuid poliitiliselt ja ideoloogiliselt motiveeritud tagakiusamiseks.
"ERR-i ja ERJK püüdlus algatada SAPTK vastu tagakiusamist, ei läinud läbi. Ideoloogiline avangard on kaotanud ühe olulise lahingu opositsiooni mahasurumisel ning paljastanud taas oma palet. Vähemalt minul ei ole hetkekski tekkinud kahtlust, et tegu on olnud just nimelt tagakiusamise püüdlusega," märkis Vooglaid.
Mitte kuidagi ei saa pidada õiglaseks ega normaalseks, et erakondade rahastamise üle teostab järelevalvet organ, mis koosneb suures osas erakondade esindajatest ja mida isegi juhib sotsiaaldemokraatide esindaja. – Varro Vooglaid
2016. aastal andis ERJK teada soovist saada endale laiemaid volitusi, mis võimaldaks neil hakata nõudma infot mitte ainult erakondadelt, vaid ka kolmandatelt isikutelt.
Vooglaid ütles toona, et ERJK ambitsioonid pole üllatavad, pidades silmas, et just nende volituste puudumine, mille üle komisjoni juhid kurdavad, takistas ka SAPTK-lt soovitud info väljanõudmist.
"Mõistan, miks komisjon tahaks saada laiemaid volitusi, aga samas ei saa niisugust soovi pidada põhjendatuks, sest parteide endi esindajatega mehitatud komisjon on värdmoodustis, millisele ei tohiks õigusriigis üldse kohta olla," märkis ta.
"Mitte kuidagi ei saa pidada õiglaseks ega normaalseks, et erakondade rahastamise üle teostab järelevalvet organ, mis koosneb suures osas erakondade esindajatest ja mida isegi juhib sotsiaaldemokraatide esindaja," selgitas ta ja lisas, et elementaarsete hea menetlustava põhimõtete kohaselt ei tohiks järelevalvet teostada samad subjektid, kelle tegevuse suhtes tuleks järelevalvet teostada.