Isamaa ja Res Publica Liidu seenioride kogu üldkogu mõned liikmed leiavad avalikus kirjas, et Eesti-Vene uue piirilepingu küsimus tuleks taas lauale tõsta.
Toome pöördumise ära täismahus:
Lubage Teie poole pöörduda Tallinnas toimuva IRL-i seenioride kogu üldkogu mõnede osavõtjate poolt. Tunnustame teid Eesti Vabariigi tipp-poliitikutena. Oleme osalenud Teie ja Teie kolleegide valimistel Eesti ja Euroopa kõrgetele ametikohtadele. Teades Teie isamaalist meelsust ja suurt autoriteeti erakonnasiseses ning rahvusvahelises suhtlemises, palume leida võimalusi meie soovide ja mõtete jõudmisel meie erakonnakaaslastest valitsuse ja Riigikogu liikmeteni, samuti liitlasteni Europarlamendis. Meile tundub, et seni on sel suunal meid huvitavates küsimustes vähe tegeldud.
Jutt on nn Eesti-Vene uuest piirilepingust, mida meie ja meie erakonna esimees hindavad praegusel kujul mitte vastavaks Eesti riigi ja rahva huvidele. Kahjuks toimus meie erakonnas teemat põhjalikumalt arutamata selle hääletamine. Uue piirilepingu läbisurumise peategelane ise lahkus hiljuti meie erakonnast ja kuritarvitades meie usaldust, võttis kaasa nüüd talle mittekuuluva Riigikogu liikme mandaadi.
Õnneks on 2017. aasta veebruaris ilmunud "Diplomaatia" väljaandes (nr 161–162) professor Toomas Varraku kõnealust teemat käsitlev asjatundlik artikkel. Meeldetuletusena lisame kirjale veel Eesti Kongressi deklaratsiooni Eesti Vabariigi riigipiirist, mis võeti vastu meie rahvuslike jõudude poolt okupatsiooni tingimustes 12. märtsil 1990. Loodame, et seal väljendatud mõtetest on kasu uue suhtumise kujundamisel uude piirilepingusse ja EV põhiseaduse alusel riigi territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel.
Eesti huvides uue piirilepinguga tegelemine aitaks tagasi võita oma seniste toetajate ja valijate usaldust ja esineda tõeliselt isamaalise erakonnana. Uus sõnum viiks meid kindlasti 2019. aastal Riigikogu valimistel heale tulemusele ja säilitaks meie tipp-tegijaile koha Eesti poliitilisel maastikul, kus nad saaksid oma võimeid riigi hüvanguks kasutada.
Kindlasti on otstarbekas sel teemal konsulteerida meie erakonna esimehe Helir-Valdor Seederiga, kes on meie mõtete suurim toetaja. Ootame tagasisidet.
Tallinnas, 2.12.2017
Helmut Aasamäe
Aldo Kals
Jaan Roosnurm
Rein Vanja
EESTI KONGRESSI DEKLARATSIOON EESTI VABARIIGI RIIGIPIIRIST
Asudes taastama NSV Liidu poolt annekteeritud Eesti Vabariiki, väljendab Eesti Kongress valmisolekut arutada ja lahendada kõiki Eesti Vabariigi taastamisega seotud piiriküsimusi ka Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise raames, arvestades nende probleemide rahvusvahelist iseloomu ning seotust Euroopa püsiva rahu ning julgeoleku säilitamise eesmärkidega. Olles täiesti teadlik nende probleemide keerukusest ning tunnetades enda vastutust, Eesti Kongress
deklareerib:
Eesti Vabariigi maismaapiir on kindlaks määratud järgmiste kahepoolsete lepetega:
Riigipiir Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel – 2. veebruaril 1920. aastal Tartus sõlmitud rahulepinguga (lepingu artikkel III).
Riigipiir Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel – 31. märtsil 1927. aastal mõlema riigi valitsuse ühise deklaratsiooniga Eesti ja Läti vahelise piiri asjus.
Eesti Vabariigi merepiiri puhul tuleb lähtuda Eesti Vabariigi 1938. a. Veeteede seadusest (Riigi Teataja 1938, 12, 96) ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetest ning kokkulepetest.
Eesti Vabariigi õhuruumi alla kuulub kogu Eesti Vabariigi maismaa- ja merepiiriga määratud ala kohal asuv õhuruum.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse §2 sätestab: "Eesti riigi maa-ala on lahutamatu tervik."
Eeltoodust lähtuvalt loeb Eesti Kongress õiguslikult tühiseks mis tahes Eesti osa lahutamise Eesti Vabariigi maa-alast või liidendamise mõne teise riigi külge. Eesti Kongress mõistab otsustavalt hukka Eesti Vabariigi maa-ala terviklikkuse vastu suunatud aktsioonid.
Eesti Kongress on valmis astuma NSV Liidu valitsusega läbirääkimistesse Tartu rahulepingus määratud piiride taastamisel tekkivate probleemide rahumeelseks lahendamiseks.
Tallinnas, 12. märtsil 1990