EKREIKE-koalitsioon toob endaga kaasa välismaa telekanalite ärakeelamise, kohustuslikud tõrvikurongkäigud, Vabaduse väljaku nimetamise Võidu väljakuks ning feministide ja vasakrahva avalikud nüpeldamised, hoiatab Objektiivi uus erikolumnist, kolmekordne soovahetaja, gender-XZ-biseksuaalneutraal ja Tallinna Ülikooli feministliku tantsuteraapia õppejõud Kenny Pajuotsast-Potsatas.
Ma olen kurb. Ma kardan. Ma nutan. Midagi nii jubedat pole ma enam pikka aega tundnud.
Üleeile kui olin just lõpetanud tantsuteraapia workshopi, istusin Kalamajas Soo-tänava kohvikus (Soo tänav on minu lemmik Kalamajas!) ja limpsisin vaikselt viie kaheksakümne üheksast sojapiima-pumpkin-frappuccino-ökolattet, jõudis minu tajudesse fakt, et Keskerakond on kutsunud koalitsioonikõnelustele protofašistliku erakonna Isamaa.
See tekitas õudu. Ma tundsin end murelikuna. Mis meie liberaalsest demokraatiast niimoodi küll saab, küsisin endamisi. Protofašistid valitsuses!
Hetk hiljem pommitas mu teadvusvälja aga informatsioonikild, mis lõhkus suurte ohvritega saavutatud vaimse tasakaalu ilmselt lõplikult. Koalitsioonikõnelustele oodatakse ka Eesti Natsionaalsotsialistliku Rahvaerakonna (EKRE) esindajaid. Pumpkin-ökofrappuccino jäi mulle suurest hirmust kurku kinni.
Jälk! Õudne! Odioosne düstoopia! Kremli kasulike idiootide ja natsipasa koalitsioon Merleau-Ponty eituse vaimus! Keskaegsete ihamasinate imaginaarne karje tõe diskursuse kuristikust, ideoloogiliste representatsioonide struktuuritu Eimiski! Sotsiaalse sidususe seppuku, homoõiguste harakiri!
Hakkasin esimese ähmiga palvetama, aga hästi ei osanud. Ainus, mis mulle meelde tuli, oli tantrateraapia sessiooni käigus õpitud OM-silp. Suure hädaga asusin ümisema seda. Sojapiima-pumpkin-ökolate tass lödises käes nagu haavaleht.
Ma tean väga hästi, mis nüüd saama hakkab. Ja ma kardan. Appi, kuidas ma kardan!
Kui EKRE võimule tuleb, siis muudetakse Vabaduse väljaku nimi tagasi Võidu väljakuks, välismaine kaabeltelevisioon keelatakse ära, ETV-st lastakse lõuna ajal vaid „Oktonautide" multikat, kus peategelaseks on kapten Valge. Õhtuti aga „Avarat loodust" ja vanu Poirot` osi 80-ndate lõpust, kus kapten Hastings ja miss Lemon on pandud kehastama iganenud soostereotüüpe ning inspektor Japp pritsib ekraanile toksilist maskuliinsust. Kõige tipuks asutakse laste ja noorukite psüühikat koolutama kolmanda Reichi ideoloogia suunas süvarassistliku ning heterofašistliku teleseriaaliga „Väike maja preerias".
Homo-, femi- ja transrahvas hakkab Tartu raekoja platsil avalikult nuuti saama ning tõrvikurongkäik muudetakse igale rahvastikuregistrisse kantud isikule kohustuslikuks. Demokraatiast ei saa selle koalitsiooni puhul enam juttugi olla. Kõik põhilised kodanikuvabadused vajuvad unustusse.
Adolf Schicklgruberi lapselapsest Jürgen Kaalepist tehakse valitsuse propagandaminister. Mõjuka ärimehe Märt Vooglaiu vihasest vennast Hardo Hooglaiust saab kultuuriminister, kes paneb esimese asjana kinni nukuteatri ning hakkab ideoloogilistel motiividel taga kiusama armastatud klouniduot „Piip ja Tuut". Muistse vabadusvõitluse wunderkind ja Tallinki endine personaliülem Tiit Madisson kõnnib hilistel tundidel Islandi väljakule, koputab kajuti uksele, haarab endale välisministri tüüri, viib Eesti NATO-st välja ja sõlmib sõprus- ja koostöölepingud Ühtse Venemaa, Kuuba ja Venezuelaga.
Ma ahastan ja kardan praegu! Minu õpetaja Rein Raud ja poliitiline iidol Raimond Kaljulaid samuti.
Neid ridu kirjutades ma lihtsalt nutan, õigemini lahistan nutta.
Aga nüüd pöördun ma Sinu poole, Jüri. Kas Sina, Jüri, tahad tõepoolest minna maailma ajalukku peaministrina, kes aitas Eestis võimule Austria tolliametniku Alois Schicklgruberi vaimsed ja füüsilised järglased?
Kas Sina tahad minna ajalukku mehena, kes upitas valitsusse äärmusnatsid ja radikaalfašistid? Kas Sina tahad raiuda oma nimetähed Eesti demokraatia hauakivile? Mõtle, mis meist siis niimoodi välismaal mõeldakse!
Ma ei tea, mida Sina teed, Jüri, aga meie koos Raimondi, Oudekki, Reimo ja lugematute edumeelsete noortega igatahes usume, et laiapõhjaline ja arvamusrikas ühiskond on demokraatia edu võti.
Objektiivi erikolumnisti Kenny Pajuotsast-Potsatase mõtted ei pruugi kattuda Objektiivi toimetuse seisukohtadega.