Euroopa: ajakirjanikud sõnavabaduse vastu

"Ajakirjanikud" malelaual. Foto: Davedka/Bigstockphoto.com

End “Euroopa suurima ajakirjanike organisatsioonina” tutvustav Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) juhib muuhulgas üleeuroopalist kampaaniat “Meedia vihkamise vastu”, kirjutab Gatestone Institute’i vahendusel kirjanik, kolumnist, jurist ja poliitanalüütik Judith Bergman.

Kõnealuse kampaania eesmärgiks on muuhulgas “seista vastu vihakõnele ning diskrimineerimisele meedias,” mõistes et “meedia ja ajakirjanikud mängivad üliolulist ja otsustavat (ingl. k. crucial) rolli informatsiooni [levitamisel] migratsiooni ja pagulaste kohta.”

Ühtlasi taotletakse “vihakõnet, sallimatust, rassismi ja diskrimineerimist reguleerivate seaduslike raamistike rakendamise tõhustamist.”

Nagu sedastab Bergman, on tegemist poliitiliste eesmärkide loeteluga ning kampaaniasse ongi kaasatud oma erinevate instantside kaudu üks suur poliitiline tegija ehk Euroopa Liit, kes toetab oma õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi (REC) raames paljusid teisigi meediaprogramme.

Euroopa Komisjoni sõnutsi tegeleb REC “vihakuritegude ja vihakõne murettekitava kasvuga, eraldades raha tegevuste jaoks, mille eesmärk on ennetada ja võidelda rassismi, ksenofoobia ja teiste sallimatuse vormidega.”

Programmi rahastusega ilmus äsja ehk 12. oktoobril trükist ka käsiraamat ajakirjanikele selle kohta, kuidas migrantidest ja migratsioonist kirjutama peab. Juhtnöörid on osaks laiemast Euroopa Liidu poolt finantseeritud projektist RESPECT WORDS, mis on omaenda sõnutsi “asendamatu töövahend võitluses vihkamisega.”

Muuhulgas tuleb ajakirjanikel “pakkuda kohast arvamuste valikut, kaasa arvatud migrantide ja vähemuste esindajate arvamused.”

Väljakutse tuleb heita “ekstremistide väidetele, et “nad tegutsevad islami nimel“.”

Ning “kui vajalik ja uudisväärtuslik, tuleb kanda ette vihakommentaarid moslemite aadressil, vahendada informatsiooni.”

Ajakirjanikud ei tohi unustada ka seda, et “tundlikku informatsiooni (nt rass, rahvus, religioossed või filosoofilised tõekspidamised, parteiline kuuluvus, tervis ja seksuaalinformatsioon) peaks mainima üksnes juhul, kui see on vajalik aitamaks publikul uudisest aru saada.”

“Valitsevad stereotüübid moslemitest tuleb vaidlustada,” haritakse ajakirjanikke. “Tõstke oma üldises uudiskajastuses moslemitest meeste ja naiste nähtavust… Jälgige hoolega, et te ei häbimärgistaks termineid nagu “moslem” või “islam”, seostades neid konkreetsete tegudega.”

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!