Kõrged eurokraadid usuvad, et varjupaigataotlusele eitava vastuse saanute avarad võimalused ikkagi Euroopasse jääda ajavad migratsioonikriisi aina hullemaks.
Ametliku statistika järgi on elusalt üle Vahemere jõudnud majandusmigrandil 73-protsendiline šanss Euroopa Liitu jääda isegi siis, kui talle antakse korraldus lahkuda.
Välja toimetatakse vähem kui kolmandik vastava korralduse saanud sisserändajaid, mis omakorda mõjub majandusmigrantidele kui magnet, kirjutab The Times.
Värskete andmete valguses tulvab Euroopasse üha enam inimesi Aafrika ja Aasia maadest, mille kodanikele on ajalooliselt antud varjupaika vähem kui näiteks Süüria ja Eritrea puhul.
"Euroopa Liidu valitsuste võimetus väljasaatmisi jõustada on suurim tõmbefaktor," lajatas üks Brüsselis migratsiooniküsimustega tegelev diplomaat.
"Kui inimesed teavad, et neil on illegaalsete immigrantidena enam kui 70-protsendiline šanss siin viibida – isegi kui neil lahkuda kästakse –, siis pole midagi imestada, et inimesed paatidesse ronivad."