ACTA-leppe vastane meeleavaldus 11. veebruaril 2012 Tallinnas. Foto: Scanpix

Euroopa Liidus on juba pikemat aega küpsenud plaan interneti ulatuslikuks ja automaatseks tsenseerimiseks, kuid erinevalt eelmisel kümnendil välja käidud ACTA-leppest tuleb algatus tsensuuriks seekord otse Euroopa Komisjonilt ning tülikas autoriõiguse politsei roll tahetakse delegeerida automaatsetele tsensuurirobotitele, kirjutab Postimehes Internet Society Estonia juhatuse liige Märt Põder.

"Kuna tsensuurirobotid peaks hakkama tööle nii kasutajate üleslaaditava teksti-, audio- kui ka videomaterjali kallal ning filtreerima illegaalse sisu välja juba enne avaldamist, siis on äärmiselt keeruline tagada sellise lahenduse vastavust sõnavabaduse põhimõtetele," tõdeb Põder.

Kümnendi algul peideti tsensuur seadusepügalatesse, millega taheti kohustada teenusepakkujaid jälgida autoriõiguste järgimist.

Toona lükkas Euroopa Parlament leppe tagasi, ent nüüd on taas välja tuldud plaaniga teha täpselt samasugune tsensuur vältimatuks kõigile teenusepakkujatele.

Neljapäeval tuleb Euroopa Parlamendis nimelt hääletusele digitaalse ühisturu autoriõiguse muudatustepakett, mille artikliga 13 tehakse teenusepakkuja vastutavaks kasutaja üleslaaditud sisu eest.

Märt Põderi sõnul on peamine erinevus võrreldes ACTA-leppega selles, et vastutus tsenseerimise eest loodetakse lükata masinate kaela. Vastav artikkel puudutab ka ainult "infoühiskonna teenusepakkujaid", mitte kõiki internetiteenuse osutajaid.

Tsensuurimasinad peaks hakkama tööle nii teksti-, audio- kui videomaterjali kallal, mis tähendaks sisuliselt eeltsensuuri.

Põderi hinnangul "on veebisisu üldine ja automatiseeritud eeltsensuur oma olemuselt vastuolus põhiõigustega ning selle pärssiv mõju loome- ja sõnavabadusele on tugev ning vältimatu. Valepositiivsete alla satub materjali alates kassivideotest ja valitsuste endi poolt avaldatud materjalidest kuni paroodiateni ja sõjakuritegude, inimõiguste rikkumiste jmt dokumentatsioonini."

Ülal viidatud võltsimisvastane kaubandusleping ACTA ehk The Anti-Counterfeiting Trade Agreement kutsus 2012. aastal mitmes riigis esile kodanikuühenduste tugeva vastuseisu, meeleavaldused toimusid ka Eestis.

Toonane peaminister Andrus Ansip naeruvääristas ACTA vastaseid lausa riigikogu ees, öeldes laialdast tähelepanu pälvinud sõnad:

"Teate, see, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. Tavaliselt niisugustel puhkudel, kui sellised kahtlused inimestel on, siis selle vastu aitab aeg-ajalt see, et pannakse foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiks otsida kusagilt abi!"

Praegu on Andrus Ansip Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident.

Toimetas Veiko Vihuri

Hoiatus: ELi autoriõiguste direktiiv ohustab internetivabadust

Euroopa Komisjoni tsensuuri toetajate read täienesid