Euroopa Liit võib vajada kosuva Eesti kopsakat panust kiiremas korras

Eesti välisminister Sven Mikser kõnelemas ja žestikuleerimas Euroopa Liidu ja Aasia välisministrite kohtumisel Myanmari pealinnas Naypyidaw's läinud aasta 21. novembril. Foto: Scanpix

Brüssel kavatseb hakata nõudma liikmesriikidelt tugevamat panustamist ühisesse eelarvesse, et turgutada superriigi ostuvõimet pärast Brexitit.

Ilmselt arutavad Euroopa Liidu liidrid järgmist pikaajalist eelarvet järgmisel nn tippkohtumisel ehk Euroopa Ülemkogul, mis leiab aset veebruaris.

Eeldatavasti kujunevad läbirääkimised pingeliseks ning alanud aasta üheks suurimaks poliitiliseks lahinguks, kirjutab Express.

Ajalooliselt on sellised läbirääkimised Brüsselis visalt edenenud ja venima jäänud – perioodiks 2014-2020 koostatud 960 miljardi eurose eelarveni jõudmiseks kulus ligi 18 kuud ja trobikond tippkohtumisi.

Britannia lahkumine lööb Euroopa Liidu eelarvesse ligikaudu 10 miljardi euro suuruse augu. Samas on saareriik olnud üks umbes 11 protsendiga üks suurimaid euroliidu eelarvesse panustajaid.

Lisakulutusi on aga tarvis migratsioonivaldkonna jaoks ning taustaks pingestuvad suhted ida- ja läänesuunal netopanustajate ja netosaajate vahel.

Euroopa Liidu eelarvevolinik Günther Oettinger on öelnud, et pool august peaks täituma kärbetega – st et auk jääks selle jagu pisemaks – ning ülejäänu aetakse joonde “lisaraha näol netopanustajatelt.”

Samal ajal ootab vähemalt üks netosaajatest pikisilmi võimalust panustama hakata.

“Ma arvan, et kui Eesti on sedavõrd jõukas, et ei vaja enam EL-i maksumaksjate toetust, vaid saab ise panustada – see on aeg, mida me kõik peaksime pikisilmi ootama,” on öelnud Eesti välisminister Sven Mikser.

Ja nüüd tahavad isandad meie majanduse juba täielikult üle võtta

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!