Saates "Fookuses" vaatavad Varro Vooglaid ja Markus Järvi tagasi möödunud reedel Okupatsioonide muuseumis toimunud Objektiivi aastapäevakonverentsile "Kuidas vabaneda orjameelsusest?". Vooglaid ja Järvi võtavad konverentsil räägitu kokku, kõnelevad  orjameelsuse ilmingutest ja sümptomitest ning vastavad veel kord küsimusele, kuidas vabaneda orjameelsusest nii üksikisiku, rahva kui riigina. 

Olulise kontrapunktina osutab Varro Vooglaid kirjandusteadlase Maarja Vaino ettekandes esile tulnud rahvuskirjaniku Anton Hansen Tammsaare murele, et Eesti riiki ja rahvast ohustab eelkõige sisemise enesekindluse puudumine, suutmatus ja sageli ka soovimatus elada selle järgi, mis on õiglane ja hea. "Nende probleemide all kannatab meie rahvas ja riik ka praegu. Kõige selle eest Tammsaare hoiatas järjepidevalt juba kahekümnendatel-kolmekümnendatel aastatel," räägib Varro Vooglaid.

"Selles probleemis pole midagi uut ja suuremad mõtlejad said sellest aru juba 20-ndatel ja 30-ndatel ja ilmselt varemgi," sõnab Vooglaid, tsiteerides hinnalisi lõike Tammsaare loomingust.

Markus Järvi sõnul läks talle kõige jõulisemana hinge preestri ja sõjaväelase Einar Laigna sõnavõtt konverentsi lõppedes, kui teenekas mõtleja esitas väga olulise küsimuse: "Mis on teie jaoks püha? Mis on see, mis meie kõikide jaoks kui eestlased ja inimesed on püha, mille nimel me võiksime elada ja surra?"

"Kui me ei suuda rahvana, tervikuna, ära öelda, mis on meie jaoks püha, mille nimel elada ja surra, siis pole meil lootust orjameelsusest vabaneda," tõdeb Järvi.

Orjameelsuse ilmingutena loetlevad Markus Järvi ja Varro Vooglaid üles erinevaid sümptomeid: välise kinnituse ja kiituse kramplik otsing; kindlus, mis ei tule meie seest, vaid mida me ootame väljaspoolt suurtelt ja vägevatelt; sellest tulenev põhimõttelagedus ja tuulelipuna lehvimine, mille eesmärk on kindlustada endale võimalikult soodus äraelamine. Teiste omadustena nimetatakse enesekindluse puudumist, rumalat ja põhjendamatut üleolekutunnet, mis ei tunnista, et väärikuse juurde kuulub teiste väärikuse tunnetamine, samas alalhoidlikkust ja hirmu, mis seab säilimise ja ellujäämise ülemaks väärikusest.

Üks kõige tülgastavamaid orjameelsuse ilminguid on Markus Järvi hinnangul isandatele pugemine ja alluvate rõhumine, mis viib parimal juhul välja riigi eraldumiseni rahvast, halvimal juhul aga riigi türanniani.

Saate lõpus pakuvad osalejad veelkord omapoolse retsepti orjameelsusest vabanemiseks ja väärika rahvana eksisteerimiseks.

Head kuulamist ja kaasamõtlemist!