Demokraatia ei saa jääda surrogaadi ja farsi tasemele, vaid meie põhiseaduses sätestatu tõsiselt võtmiseks tuleb rahvale viivitamatult tagastada rahvahääletus- ja algatusõigus, räägivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi saates "Fookuses". 

Saates "Fookuses" kõnelevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi 12. märtsil Toompeal toimunud meeleavaldusest, kus üle saja kodaniku nõudis 1934. aasta riigipöördega kaotsi läinud rahvaalgatuse ja -hääletuse õiguse taastamist.

"Kuigi meid polnud õnnistatud just eriliselt hea ilmaga – sadas vihma ja riigikogu ees oli suhteliselt kõle –, siis sellest hoolimata oli sinna kogunenud pea kakssada inimest," meenutab Markus Järvi.

"Alustame sellest, et täname kõiki inimesi, kes leidasid aega ja tegid selle pingutuse, et reaalselt kohale tulla! Nagu ma rõhutasin ka oma sõnavõtus, siis kui inimesed ei nõua endale rahvaalgatusõiguse tagastamist, siis keegi seda neile tagasi andma ei hakka," räägib Varro Vooglaid.

"Igaüks peab endale selle küsimuse esitama, mida mina olen valmis tegema, selleks, et Eesti rahvale antaks tagasi need elementaarsed demokraatlikud õigused, mis 1934. aasta riigipöördega kaotsi läksid," paneb Vooglaid inimestele südamele.

Juttu tuleb sümboolsest päevast ehk 12. märtsist, mil 84 aastat tagasi, 1934. aastal, toimus autoritaarne riigipööre, mille korraldasid riigivanem Konstantin Päts, kindral Johan Laidoner ja sotsiaaldemokraat August Rei.

"Teatavasti ei saanud vabadussõjalaste toetusgrupp riigikogus läbi resolutsiooni, mis oleks rehabiliteerinud valede süüdistuste alusel oma au ja hea nime kaotanud vabadussõjalaste liikumise. Seesama vaikiva ajastu autoritaarne mentaliteet elab riigikogus rahulikult edasi ja selle järgijateks tänapäeval on IRL, sotsiaaldemokraadid, Vabaerakond ja Reformierakond," meenutab Markus Järvi vahetult enne Eesti sajandat sünnipäeva toimunud hääletuse tulemust riigikogus.

Saates arutletakse veel tänapäevase demokraatia näilisuse ja silmakirjalikkuse üle ning otsitakse rahvaalgatusõiguse vaimset vundamenti.

Vaadake lisa videost!