Fookuses: riigikogu ja valitsus ei taha parlamentaarset arutelu

Objektiivi saates “Fookuses” on külas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme, kellega tuleb juttu Rail Balticu leppe tõenäolisest ratifitseerimisest ja tühjaks lubaduseks jäänud “uuest poliitilisest kultuurist”, erakondade reitingutest ja mittetoimivast demokraatiast ning Briti erakorraliste valimiste tulemustest. Vestlust juhib Markus Järvi.

Kuidas on võimalik, et riigikogu ei suuda riiklikult oluliste küsimuste (näiteks Rail Balticu) arutelu asetada mõistlikule ajale, mitte kobareelnõudega ühte punti kella neljaks öösel?

Martin Helme arvates ei ole siin küsimus suutlikkuses, vaid tahtes, õigemini tahte puudumises. “Riigikogu kodu- ja töökorra seadus on selline seadus, mis võimaldab väga normaalselt tööd teha. Kui valitsuse vahetus oli ära olnud, siis aasta alguses olid meil riigikogu töönädalad sellised, et oli kohaloleku kontroll ja mindi laiali, kuna eelnõusid polnud,” kirjeldab Martin Helme olukorda pärast valitsuse vahetumist ning lisab, et oluline on mõista, et riigikogu töö toimub paljuski ka komisjonides.

“Puhtalt sellel kolmapäeval – palun väga – on 21 lõpphääletust ja üheksa teise lugemise lõpetamist. Meie arupärimine Kadri Simsonile Rail Balticu küsimuses pandi juba tavaks saanud Eiki Nestori otsusega nagu alati kõige hilisemaks õhtuks, kui ajakirjanikud on juba majast lahkunud ning paljud riigikogu liikmed on tööpäeva lõpetanud,” ütleb Helme ning märgib, et kui ajakirjandus ei jälgi ning ööistungitel rahvasaadikute pead auravad, on valitsusel mugavam teerulli-taktikat harrastada.

“Kui Jüri Ratas peaministriks sai, rääkis ta, et enam kobareelnõusid ei tehta ja edaspidi arvestatakse opositsiooni ettepanekutega. Kõik oli vale! Vint on veel hullemini peale keeratud kui eelmistel valitsustel ja seda tehakse teadlikult,” räägib Martin Helme.

Erakondade reitinguid vaadates näib, et Keskerakonna ja Reformierakonna positsioone ei näi kõigutavat mitte miski, ei pettused ega sigatsemised – tundub, et rahvale meeldib? Martin Helme seletab seda peavoolumeedia kujundatud narratiiviga, et on kaks suurt, kelle vahel on heitlus, ja siis ülejäänud.

“Aga see on tõsi, et Eesti valija on erakordselt andestav. Ta lepib sellega, et talle valetatakse, ta lepib sellega, et teda petetakse. Ta lepib sellega, et tema poolt toetatud poliitiline jõud ei omagi mingit maailmavaadet. Suur osa Eesti valijaist on väga konformistlik,” nendib Helme ja lisab, et tema meelest tähendab see seda, et demokraatia ei ole enam realiseeritav valitsemisviis, vaid demokraatia kui tööriist, mille põhiline ülesanne on tagada vabadus – rahva ja ühiskonna vabadus –, on lakanud toimimast.

Saates tuleb juttu veel erakondade reitingust ja Briti parlamendivalimistest.

Vaadake lisa videost!

KAMPAANIA LÕPUNI VAID 6 PÄEVA!

Tehke oma rahalistele võimalustele vastav annetus kohe täna, olgu selle summaks kasvõi 5€!