Täna kell 9.30 korraldas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Toompeal Riigikantselei ees meeleavalduse ÜRO migratsioonileppega liitumise vastu.
Rahukohtu tänavale oli varasest hommikust hoolimata kogunenud arvestatav rahvahulk. Meeleavaldusele kohaselt ei puudunud plakatid, valjuhäälsed hõiked ja riigilipud. Sinimustvalgete seas püüdis pilku ka üks Ameerika Ühendriikide lipp.
"Donald Trump on selgelt öelnud, et tema on rahvuslane ja Ameerika Ühendriigid ei ühine leppega. Kuna nii Eesti kui USA kuuluvad NATOsse, siis väljendame sellega solidaarsust. Soovime olla samuti rahvuslased. Kui me leppele alla kirjutame, siis puutume kokku samade probleemidega, millega USA Mehhiko piiril. Eestil pole seda jõudu, et immigrantidega võidelda," põhjendas oma kohaletulekut Hannes Maasing.
Lisaks pahandas Maasingut, nagu mitmeid teisigi igas vanuses kohale tulnuid, et lepet pole siiani tõlgitud eesti keelde – täiesti arusaamatu toimimine riigivalitsejate poolt.
Esimesena meeleavaldajate ringi keskel üles astunud EKRE esimehe Mart Helme sõnul ei ole küsimus enam selles, kas migrandid siia tuua. "Nad juba on siin," kõlas Helme hääl Riigikantselei ees.
"Ma olen neid õpetanud ja suur osa nendest inimestest on kirjaoskamatud. Kuidas nad meie ülikoolidesse on jõudnud – ma ei tea. Kas ainult õppemaksu maksmise eest," lisas ta.
Helme kasutas võimalust ka kriitilise sõnumi saatmiseks erakondadele ja meediale. "Reformierakonna "Parem tulevik" on viimased 17 aastat kuuldud loosung, tegelikkuses on see ajanud eestlased välismaale tööle. Kellele parem tulevik – Aafrika ja Lähis-ida rahvastiku ülejäägile?", küsis EKRE esimees.
EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison tõmbas paralleeli 1939. aasta baaside leppega, mille surusid läbi Sotsid.
"Toona julgustasid nad, et see ei ole meile siduv. Me ei ole kohustatud midagi tegema, see on hea tahte näitamine naabri suhtes. Läks aasta ja samad sotsid olid vangilaagris," tuletas Madison ajalugu meelde.
Lääne-Virumaalt kohale sõitnud Anti Poolamets jagas juba märksa isiklikumaid kogemusi, meenutades alles hiljaaegu tänavatel ja kohalikes kohvikutes prassinud moslemite jõuke.
"Rootsi võttis sellel aastal vastu 200 000 sisserändajat. Nad tulevad nädalavahetusi veetma siia. Õppigem nende väikeste kogemuste pealt," soovitas ta.
Taustaks: 10.–11. detsembril toimub Marrakeshis ÜRO rändekonverents. Seal sõlmitava kollektiivleppega annavad liikmesriigid loa sekkuda oma õigus- ja meediaruumi ning suunata edasist sisserändepoliitikat.
Fotod: Martin Vaher
Jaak Madison: ÜRO rändelepe on oht sõnavabadusele (täiendatud)