George Soros kõneleb 2012. aasta 30. oktoobril Berliinis "Euroopast pärast kriisi." Foto: Scanpix

George Sorose vastu rihitud rünnakud on üks rabavamaid näiteid sellest, kuidas poliitilised tuuled pöörduvad – eriti Kesk- ja Ida-Euroopas, kirjutab Financial Times avatud piiride aktivistile pühendatud toetuseavalduses.

"Pärast Berliini müüri langemist kehastasid Sorose [Avatud Ühiskonna] fondid optimismi seoses lääne-stiilis demokraatia levimisega endises Nõukogude blokis," kirjutab Financial Times.

"Kuid nüüd on neist samadest fondidest saanud piksevarras rahvuslikele ja kohati autoritaarsetele häältele, kes avaldavad regioonis palju suuremat mõju keset liberalismi närbuvat võlu."

"See on taaskord déjà-vu ühe suure muutusega – dominantne ideoloogia maailmas on nüüd rahvuslus," ütleb artiklis Soros ise.

Nüüd "on EL see institutsioon, mis on kokkuvarisemise veerel," selgitas miljardär. "Ja Venemaa on nüüd see jõud, mis taas pead tõstab – rajatuna rahvuslusele."

Financial Timesi tõlgenduses on Soros rahvuslaste lausrünnakute all ning mitmete vandenõuteooriate sihtmärk.

Õnneks tõotab aktivist visalt vastu hakata ning jätkata võitlust Avatud Ühiskonna Fondi esimehena veel viis aastat või ehk kauemgi – nii kaua, kui tervis lubab.

Näitena senistest saavutustest tuuakse artiklis ära Avatud Ühiskonna Fondi osalemine Ukraina Maidani ülestõusus.

Sorose sõnutsi "ei osalenud me päris [füüsilises] võitluses – see on meie reeglite ja põhimõtete vastu.

Aga me toetasime võitlejaid, ja seda ka Maidani ajal."