Postile püsima jäänud Hollandi peaminister Mark Rutte (paremal) kaisutab hetk tagasi tagasi astunud välisministrit Halbe Zijlstrat. Foto: Scanpix

Hollandi peaminister Mark Rutte "alahindas" välisministri Halbe Zijlstra luiskamise mõju kohtumise kohta Vene presidendi Vladimir Putiniga, kirjutab kohalik meedia.

Rutte kahetsus kõlas eilsel debatil Hollandi parlamendis pärast Zijlstra tagasiastumist välisministri postilt, mida peaminister "mõistab."

Valitsusjuht ise teadis vale kohta ligikaudu kaks nädalat enne seda, kui Zijlstra oli sunnitud selle väljaandele Volkskrant üles tunnistama. Parlamendi alamkojale peaminister seda aga tookord kohe ei öelnud, sest tema väitel kavatses välisminister teha seda ise.

Nagu on selgunud, tuli asi aga ilmsiks siiski seetõttu, et suud paotas tegelikult mainitud kohtumisel viibinud Schelli tegevjuht Jeroen van de Veer.

Rutte sõnutsi olevat Zijlstral ülestunnistus paar nädalat aega võtnud seetõttu, et tollel oli probleeme ajakavaga – alguses viibis mees välismaal ja pärastpoole tuli kallale tõbi.

"Küsimus polnud tahtlikus viivitamises, aga oleks parem olnud, kui see oleks sündinud rutem," ütles Rutte.

Aga ta toonitas, et "Zijlstra lubas seda teha ja tegigi."

Peaminister nimetas kahte momenti, mil ta olukorda alahindas. Esimene kord oli siis, kui Volkskrant kirjutas kohtumisest Putiniga läinud aasta oktoobris.

Teine kord oli hiljuti, kui Rutte omaenda sõnutsi jõudis arusaamiseni, et Zijlstra vale oli "patt, aga mitte surmapatt" ning et too tuleb hea selgituse abil olukorrast terve nahaga välja.

"Ma hindasin [välisministri valskuse] mõju üsna valesti," ütles Rutte.

Peaminister lisas, et mõistab Zijlstra otsust tagasi astuda ning näeb, et tollel olnuks väga raske edaspidi välismaal käies välisministrina kaalu omada.

Taotluse peaministrile endale umbusaldust avaldada esitas Vabaduspartei esimees Geert Wilders, kelle sõnutsi rikkus Rutte Hollandi põhiseaduse artiklit 68, kui ei teavitanud parlamendi alamkoda Zijlstra valetamisest 29. jaanuaril – mille "ainus tagajärg saab olla usalduse minetamine."

Debati ajal ei jätnud Wilders parlamendiliikmetele sarkastiliselt meelde tuletamata, et põhiseaduse järgi ei lasu kohustus neid teavitada ajakirjandusväljaandel Volkskrant.

Ruttele umbusalduse avaldamise poolt hääletas eile 43 Hollandi parlamendi liiget, kuid 101 olid vastu.

Ziljstra ise astus tagasi vahetult kõnealuse debati algust.

Ligi neli aastat on mees väitnud, et kuulis Putinit esinemas sütitavate sõnadega soovist vallutada Venemaale Ukraina ja Baltimaad, olles kuulnud seda pealt Putini daatša tagatoas Shelli töötajana aastal 2006.

Teatavasti viibis Putini suveresidentsis tookord hoopis Shelli toonane tegevjuht Jeroen van de Veer, kes mainis seda Zijlstrale.

Hiljem on van de Veer selgitanud, et Zijlstra tõlgendas tema kommentaare valesti. Ta meenutas, et Putin kõneles "Suur-Venemaast" tagasivaatega ajaloole.

Vene saatkond Hollandis on süüdistanud Zijlstrat laimukampaania orkestreerimises.

Hollandi välisminister tunnistas, et võltsis stoorit Putini "Suur-Venemaa" ambitsioonidest