Fookuses: taasiseseivunud Eesti on lõhenenud ühiskonna tuumani

Ühiskonna tuumikväärtusi – perekonda, abielu, iseseisvuse ja suveräänsuse ideaale, sõna- ja südametunnistuse vabadust – ründav ja ümber määratleda püüdev poliitiline nomenklatuur on oma tegevuse ja tegematajätmistega esile kutsunud ühiskondliku lõhenemise, mille sarnast pole nähtud kogu taasiseseisvuse perioodi jooksul. Aasta viimases “Fookuses” heidavad Varro Vooglaid ja Markus Järvi koondpilgu mööduvale aastale.   

“On väga kõnekas, et hiljuti avaldatud artikkel, milles professor Ülo Vooglaid kommenteeris president Kersti Kaljulaidi Eesti Rahvusringhäälingule antud aastalõpuintervjuud, milles viimane väitis, et Eesti ei ole tegelikult lõhestatud, osutus Objektiivi aasta kõige loetumaks artikliks,” tõdeb Varro Vooglaid.

Ülo Vooglaidi hinnangul on reaalsus presidendi kõnega risti vastupidine ning Eesti ühiskond on rängalt lõhestatud väga mitmel alusel.

“See ilmselt kõnetas midagi, mis on inimeste sees väga valulikult ja sügavalt olemas, arusaamine sellest, et Eesti ühiskond on sügavalt lõhestatud, ning lõi kontrasti presidendi väljaütlemistega, mille kohaselt meil nagu poleks mingit lõhestatust,” sõnab Varro Vooglaid.

“Tähelepanuväärne on see, et kui president üritab eitada probleeme ning selle asemel,  kinni lappida auke, millest laeva põhjas vett sisse pahiseb, lööb ta oma tegevusega neid auke veel suuremaks.”

Markus Järvi tsiteerib Ülo Vooglaidi mõtteid, mille kohaselt on lõhe Eestis “maa- ja linnarahva vahel, kes elavad suuresti justkui erinevates maailmades. Maal on suuri piirkondi, kus ei ole enam elementaarset infrastruktuuri.” Samas on Eesti lõhestatud ka jõukuse ja rahva geograafilise jaotuse poolest – pea kolmandik Eestist elab pealinnas.

“Vaadates Eesti rahvast tänasel päeval, siis võib tõdeda, et “armsa Eesti rahva” müüt on osutunudki pelgalt müüdiks. Me oleme välja jõudnud muistse vabadusvõitluse eelse isoleerituse olukorda. Tänapäeval pole rahvas jagunenud mitte maakondliku kuuluvuse ja rivaliteedi alusel, vaid me paikneme erinevatel ideoloogilistel saarekestel, mille vahel puudub ja peabki puuduma sisuline dialoog, kuna maailmavaated, mille alusel liigitutakse, on juurteni, tuumani ja vundamendini teineteisele vastanduvad,” tõdeb Markus Järvi.

Vaadake lisa saatest!

Professor Ülo Vooglaid vastuseks president Kaljulaiule: ühiskond on rängalt lõhestatud!

KAMPAANIA JÕUDIS EESMÄRGINI!

Täname siiralt kõiki toetajaid!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Markus Järvi
Markus Järvi on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks üks asutajatest ja juhatuse liige. Alates 2018. aasta novembrist on ta portaali Objektiiv peatoimetaja. Ta on lõpetanud Roomas Püha Risti Ülikooli filosoofia ja teoloogia erialal, on abielus ning kolme lapse isa.
Varro Vooglaid
Varro Vooglaid on üks SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks asutajatest, selle juhatuse esimees ja portaali Objektiiv tegevtoimetaja. Ta on katoliiklane, hariduselt jurist, abielus ning seitsme lapse isa.