Rändekriis on andnud Ida-Euroopa riikidele nagu Poola ja Ungari võimaluse Euroopa Liidu ees selg otsustavalt sirgu lüüa. Ungari poliitikaanalüütiku Peter Kreko sõnul näeb Ungari ja nüüd ka Poola EL-is rahvusliku suveräänsuse piiramist.
Nii Poolas kui teistes idapoolsetes Euroopa Liidu liikmesriikides on eriti "põgenikekvootide" tõttu hakatud kartma, et Venemaa mõju raputati endalt üksnes selleks, et loovutada suveräänsus Berliinile või Brüsselile, kirjutab Postimees viitega Wall Street Journali artiklile.
Wall Street Journali artiklis märgitakse, et muutused Ida-Euroopa riikide poliitilistes hoiakutes on aset leidnud vaatamata sellele, et need "endised Nõukogude satelliidid" on saanud EL-ilt miljardeid eurosid.
Ungaris on Viktor Orbáni juhitud valitsus seisnud vastu nii Euroopa Komisjoni kvoodipoliitikale kui muudele sammudele EL-i föderaliseerumise suunas. Detsembris kutsus Euroopa parlament Euroopa Komisjoni üles uurima demokraatia olukorda Ungaris ja seda, kas riigi juhtkond kahjustab põhiõigusi ja õigusriigi aluspõhimõtteid.
Orbániga sarnasel seisukohal on sügisel Poola üldvalimised võitnud erakonna Õigus ja Õiglus juht Jaroslaw Kaczynski, kes ütleb otsekoheselt: "Poola peaks toetama kõiki püüdlusi, mis viivad EL-i praeguse föderatiivse mudeli lagunemisele."
Poola justiitsminister Zbigniew Ziobro teatas äsja, et ei anna järgi Euroopa Komisjoni soovitusele panna ootele mõnede kohtunike väljavahetamine konstitutsioonikohtus, kuniks uuritakse selle vastavust õigusriigi põhimõtetega. "Ma ei arva, et mõni väline organ võiks meile midagi peale sundida, sest see läheks vastuollu meie rahvusliku uhkusega," ütles Ziobro.
Kui Poola eelmine valitsus tegi tihedat koostööd nii Euroopa Komisjoni kui Saksamaaga, on uus valitsus, mille moodustas oktoobris valimised võitnud erakond Õigus ja Õiglus, võtnud palju jäigema tooni. Erakonna juht Jaroslaw Kaczynski ütles ühes teleintervjuus, pidades silmas Saksa meedias levivaid süüdistusi Poola demokraatia aadressil, et Poola ei vaja demokraatia vallas Saksamaa abi.
Alles paari nädala eest võrdles Euroopa parlamendi sotsiaaldemokraadist president Martin Schulz euroskeptilise erakonna Õigus ja Õiglus tegevust riigipöördega. Ülekaaluka valimisvõidu saanud Õigus ja Õiglus on tõtanud oma kontrolli kehtestama nii valitsusasutuste, riigiettevõtete kui konstitutsioonikohtu üle.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles hiljuti kohtumisel Poola riigipea Andrzej Dudaga, et rändekriis on toonud Euroopa Liidu ristteele ja Eesti on valinud solidaarsuse ning Euroopa Liidu ühtsuse suuna.