Igor Gräzin intervjuus Objektiivile: NSVL-i rahvasaadikute kongressil oli kultuuriline tase palju kõrgem kui Euroopa Parlamendis

Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil oli poliitilise kultuuri tase palju kõrgem kui Euroopa Parlamendis, rääkis Igor Gräzin Objektiivile antud telefoniintervjuus. Eurosaadiku sõnul esineb Euroopa Parlamendi liikmete seas sageli laiska hoiakut, mistõttu hääletatakse kambavaimust lähtudes.

Gräzini sõnul valitses 12. septembril Ungari suhtes tauniva resolutsiooni hääletuse eel ja ka selle ajal Euroopa Parlamendis pingeline õhkkond ning valdav enamus kohal olnud ligi 600-st saadikust olid väga selgelt Ungari-vastasel positsioonil.

“Need, kes on miitingutel käinud, teavad väga hästi, mida tähendab selline jõugu või suure enamuse psühholoogiline surve. Seda enam, et paljud saadikud käitusid oluliselt allpool seda taset, mis valitses Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil,” selgitas ta.

Hiljuti Kaja Kallase asemel Brüsselisse tööle asunud Gräzini hinnangul paigutub Ungari tagakiusamine suures plaanis euroföderalistide ambitsioonide mustrisse kaotada Euroopast ära keskvõimule mittekuuletuvad rahvusriigid.

Paljud saadikud käitusid oluliselt allpool seda taset, mis valitses Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil.   – Igor Gräzin

Samas toonitas Reformierakonda kuuluv poliitik, et ta on selgelt teavitanud Euroopa Parlamendis ALDE fraktsiooni juhti Guy Verhofstadti oma euroskeptilistest positsioonidest, ilma et see oleks tinginud mingit skandaali – vastupidi, üllatuslikult olevat Verhofstadt vastanud, et temagi on Euroopa Liidu suhtes selle praegusel kujul skeptiliselt meelestatud. Ühtlasi andis Gräzin mõista, et Eestis pole ta sedavõrd saadiku eriarvamust austavat suhtumist juba ammu kogenud.

Mis puutub asjaolusse, et kõik ülejäänud Eesti saadikud Euroopa Parlamendis hääletasid Ungarit hukkamõistva resolutsiooni poolt, siis Gräzini sõnul seletab seda ilmselt kõige enam pikaaegne mugavustsoonis viibimine ja sellest välja kasvav minnalaskmise meeleolu, samuti enese mässimine paljudesse bürokraatlikesse toimetustesse, mis võtavad kogu tähelepanu.

“Olles siin teen ma tööd, aga minu töö näeb välja teist moodi. Ma suhtlen konkreetsete inimestega ja jälgin, kust kohast järgmised fundamentaalsed jamad tulemas on. Näiteks praegu seoses Poola ja võimalik et ka seoses Ungariga. Midagi susitakse ka Rumeeniaga. Samuti on üleval üks eelnõu, kust võivad sisse tulla kristlike väärtuste teemad, samuti eelarve koos Rail Balticuga, mida meil ei ole vaja. Need ongi asjad, mida ma jälgin koos oma abilistega, et ei tekiks uusi jamasid,” selgitas Gräzin.

Tema sõnul keskendub ta koos oma nelja kolleegiga vaid sellistele asjadele, kus on teravus sees või kus on seda oodata: “Ja kui sa oled kogu aeg teravuse peal, siis tegelikult päris sellist unelevat tunnet, nagu teistel saadikutel, ei saagi tekkida.”

Nädalakommentaar: Ungari au ja Eesti eurosaadikute häbi

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!