Iirlastest tervishoiutöötajad on organiseerunud protesteerimaks seaduse vastu, mis sunniks neid uue abordirežiimi tingimustes sõitma üle südametunnistuse häälest.
Nimeks on nad võtnud Nurses & Midwives 4Life Ireland ning eesmärgiks muuta varsti vastuvõtmisele kuuluvat aborti legaliseerivat eelnõud. Sellega tahetakse rakendada maikuise referendumiga saavutatud muudatus riigi põhiseaduses ehk sündimata laste ilmajätmine neile seni kuulunud konstitutsioonilisest kaitsest. Konkreetsemalt seisab rühmitus vastu viisile, kuidas seaduse jõuga tahetakse panna elupooldavad meditsiinitöötajad suunama patsiente arstide juurde, kes on valmis viima läbi aborte.
Ühendus kutsub terviseminister Simon Harrist meditsiiniõdede ja ämmaemandatega kokku saama, et kuulata ära nende mured – enne kui eelnõu vastu võetakse – ning toetada paranduste sisseviimist teksti, mis kaitseksid meditsiinitöötajate südametunnistusevabadust. Oma pöördumisest teada andmise hetkel võisid ühenduse liikmed esitada juba 420 registreeritud meditsiiniõe ja ämmaemanda allkirjad.
"Me austame ja kaitseme inimelu väärikust selle igas staadiumis ning kanname vastutust selle eest, et teha rasedate naiste ja nende sündimata laste elu ja tervise kaitseks kõik võimalikud ja põhjendatud pingutused," seisab nende petitsioonis. "Meie kui meditsiiniõdede ja ämmaemandate jaoks on moraalselt vastuvõetamatu ja südametunnistuse jaoks mõeldamatu osaleda raseduse katkestamises … meditsiinilise protseduurina, mis on mõeldud loote elu lõpetamiseks, olles olemuslikult elu teenistuses."
Iirimaa "tervishoiuvaldkonda on tabanud pretsedenditu kriis," kirjutavad nad ning nendivad, et "siiani ei ole teie kui terviseminister teinud ühtegi pingutust konsulteerida meditsiiniõdedest või ämmaemandatest tervishoiutöötajatega selle eelnõu kliiniliste tagajärgede osas."
"Tänase seisuga on arutelusid selle seaduse mõju osas olnud minimaalselt," kinnitas ajalehe Irish Examiner andmetel ka kliinilise lasteõenduse spetsialist Fiona McHugh. Lisaks on rühmitus enda sõnutsi korduvalt kuid tulutult üritanud Harrisega ühendust saada.
Terviseministeeriumi kõneisik juhtis Examineri reporteri tähelepanu kõnealuse eelnõu "paragrahvile 23, mis katab keeldumise tulenevalt südametunnistusest. Seal seisab, et kui meditsiinitöötaja – meditsiiniõde või ämmaemand – on südametunnistusest tulenevalt raseduse katkestamise või selles osalemise vastu, ei saa teda selleks kohustada." Eelnõus ei puudutata aga elupooldajate probleemi, et osalemist kujutab endast ka suunamine.
Ning siin peitub petitsiooni algatajate sõnutsi vaid üks paljudest ohtudest, mis uues abordirežiimis varitsevad – erinevalt rahvahääletusele eelnenud kampaaniates esitatud tunduvalt mõõdukamatest taotlustest.
Valikabort oleks eelnõuga lubatud kuni 12 nädalani. Kuni lapse iseseisva elujõulisuseni lubataks aborti "kui ema elu on ohus või terviserisk tõsine", mainides seejuures ka "vaimset tervist". "Hädaolukorras" ehk "kohese riski korral ema elule või tervisele" võiks aborte teha mistahes faasis, samuti juhtudel kui arstid diagnoosivad "lootel haigusseisundi, mis tõenäoliselt viib loote surmani enne või 28 päeva jooksul pärast sündi."
Harris on varasemalt öelnud, et tahab "tasuta" aborte maksumaksjate raha eest ning "turvatsoone" abordikeskuste umber, et elupooldajad seal meelt avaldada ei saaks. Peaminister Leo Varadkar on esinenud üleskutsega sundida aborte tegema riiklikult rahastatud katoliiklikke haiglaid. Novembri alguses hääletas parteiülene tervishoiukomisjon maha muudatusettepaneku, mille alusel oleks nõutud aborditud beebide inimväärset matmist või kremeerimist.
Toimetas Urho Meister