Revolutsioon sõjatööstuses? Ilmavalgust on näinud iseseisvad droonide “parved”

Pentagon on edukalt katsetanud “parve”, milles lendasid ja tegid omavahel koostööd 103 mikrodrooni Perdix. Ekspertide sõnul tõotab see tehisintellektil rajanev ja autonoomselt tegutsev tehnoloogia revolutsiooni sõjatööstuses, millel on aga eetiliselt väga problemaatilised tagamaad.

Uute autonoomsete relvasüsteemide areng on olnud võimalik tänu tehisintellekti edenemisele, misläbi võivad väikeste robotite rühmad teha inimeste juhtimisel omavahel koostööd.

Militaarstrateegid loodavad, et sellised droonide parved, mida on odav toota, võivad tänu oma arvukusele osutuda ülekaalukalt võidukaks vastase kaitsejõudude suhtes, kirjutab Phys.org viitega Pentagoni pressiteatele.

“Mikrodroonid demonstreerisid arenenud parvekäitumist nagu kollektiivne otsustamine, parvena kohanemine ja rivistumine ning enesetervendamine,” teatas Pentagon.

Perdixid on “kollektiivne organism, mis jagab omavahel ühte aju, millega võetakse vastu otsuseid,” seisab pressiteates. “Kuna iga Perdix suhtleb ja teeb koostööd iga teise Perdixiga, ei ole parvel juhti ning see tuleb ilusti toime sellega, kui droonid liituvad või lahkuvad.”

Nagu kirjutasid parve katsetamisele kutsutud CBS Newsi saate “60 minutes” ajakirjanikud, on tegemist revolutsiooniga sõjanduses ning keegi ei tea täpselt, milleni see viib.

Pentagoni esindaja dr Will Roperi kinnitusel tegutseb drooniparv inimeste poolt antud missiooni läbi viies iseseisvalt.

Will Roper Perdixi drooniga. Youtube, ekraanitõmmis

Ekspertide sõnutsi saab parve kasutada vaenlase radarite töö segamiseks või näiteks terroristide jälitamiseks.

Kindral Paul Selva arvates jääks kellegi elu või surma üle otsustamine siiski inimeste pärusmaaks.

Kuigi masin otsustaks kiiremini ja väidetavalt paremini, oleks Selva sõnutsi tegemist “eetilise küsimusega, kas lubada masinal võtta inimeselt elu ilma inimese sekkumiseta.”

Ajakirjaniku küsimuse peale, kas ta teab, mis suunas see asi liigub, vastas Selva siiski: “Ma ei tea.”

Mõnede sõjandusekspertide hinnangul kujutab antud areng endast hoiatavat näidet sõjatööstuse üha suuremast dehumaniseerumisest.

“Üksnes [moraalselt] täiesti pime ja südametu homunkulus saab õhinaga heaks kiita kõige intiimsema ja vastutusrängema akti – inimese elu võtmise või andmise – robotiseerimise programmi… Mis on asja olemuslik tuum hea-kurja teljel? Esiteks välditakse iseenese elu mängu panemist elu-elu vastu võitluses, samal ajal aga kustutatakse näiliselt oma süülisus surmakülvis,” selgitas Objektiivile valdkonnaga kursis olev allikas.

Nagu varasemalt Objektiivi veergudel on kirjutatud, tuleb droonirünnakuid näha kui olukorda, kus sõjas üha enam kasutatakse tehnoloogiaid, mis rüvetavad aukoodeksit: “Põhimõtteliselt kujutab see endast katset pesta oma käed süütute ohvrite verest, lisades surmaotsuse langetaja ning täideviija vahele võimalikult palju automatiseeritud tehnoloogiatasandeid.”

Näiteid sellest, mis suunas liiguvad poliitikute mõtted, ei tule kaugelt otsida. Meedia andmetel tegi Ameerika Ühendriikide toonane välisminister Hillary Clinton 2010. aastal ettepaneku hukata droonirünnakuga Wikileaksi asutaja ja juht Julian Assange.

“Kas me ei võiks teda lihtsalt droonida?” küsis Clinton välisministeeriumi allikate andmetel ning selgitas, et tegemist olnuks “suhteliselt pehme märklauaga, kes jalutab ringi ning näitab pikka nina, kartmata kättemaksu Ameerika Ühendriikidelt.”

“Parvede” puhul olevat igal juhul tegemist revolutsiooniga sõjapidamises.

“Ma olen kuulnud inimesi ütlemas, et autonoomsus (ehk relvade iseseisvus, nagu tapjarobotid – toim) on suurim asi militaartehnoloogias pärast tuumarelvi. Kas tõesti?” küsis CBS Newsi ajakirjanik David Martin.

“Ma arvan, et sellega tuleb nõustuda,” vastas Pentagoni esindaja Will Roper. “Kui me mõtleme selle all miskit, mis muudab kõike, siis ma arvan, et autonoomsus tõesti muudab kõike.”

KAMPAANIA LÕPUNI 3 PÄEVA!

Aidake ehitada üles tõeliselt sõltumatut meediat! Ärge jätke asja ootele, vaid tehke oma rahalistele võimalustele vastav annetus kohe täna! Täname!