Nüüd kus karusloomafarmide keelustamise eelnõu arutamine on Riigikogus taaskord päevakorda kerkinud, on sobilik vaadelda nii loomade eetilist kohtlemist üldisemalt kui asetada see küsimus ühtlasi laiemasse moraalsesse konteksti.

Võitlus loomade, eriti armsa välimusega karusloomade, ebaharilikult ja ebavajalikult julma piinamise vastu on üks väheseid teemasid, mille taha saavad koonduda inimesed terve kireva ja laia poliitilise spektri ulatuses, alates feministlikest LGBT-aktivistidest kuni traditsiooniliste katoliiklasteni välja.

Konkreetse eelnõu algatajateks on antud juhul aga valdavalt sotsid (18st 10), kuid vähemal määral ka reformierakondlased (5) ja keskerakondlased (3). Nende hulgast võib leida näiteks selliseid nimesid nagu Barbi Pilvre, Jevgeni Ossinovski, Toomas Jürgenstein, Marianne Mikko, Eiki Nestor, Yoko Alender, Hardi Volmer. Eelnõu eesmärgiks on aga muuta loomakaitseseadust ja looduskaitseseadust selliselt, et keelatud oleks “loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil.”

Vastuvõtmise korral jõustuks seadus 2019. aasta 1. juunil. Ühtlasi ollakse nõus andma täna karusloomade kasvatamisega tegelevatele ettevõtetele üleminekuaega oma tegevuse lõpetamiseks kuni 2024. aasta 1. juunini. Eelnõu koostajad leiavad, et see on “piisav üleminekuaeg selleks, et lõpetada oma tegevus, viia oma tegevus üle riiki, kus karusloomade kasvandus on lubatud või leida ettevõttele uus majanduslik väljund.”

Eestis kasvatatakse karusloomadena hetkel tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma. Keilas tegutsev AS Balti Karusnahk on Baltimaade suurim karusloomakasvandus, kus on kokku ca 140 000 looma, kellest ligikaudu 30 000 on rebased, ülejäänud mingid. 2014. aastal oli Eesti karusloomasektoris kokku 94 töökohta; 74 täistööajaga töötajat mingi- ja rebasefarmides ja 20,5 töötajat tšintšiljakasvandustes.

AS Balti Karusnahk farmis oli töötajaid nende 2017.aasta majandusaasta aruande kohaselt 46 ning eelmise aasta lõpu seisuga 43. Võrreldes 2015. aastaga, kui farmis töötas 73 töötajat, on töötajate arv vähenenud tervelt 30 inimese võrra.

Rõhumine läänelikele väärtustele ja eetikale

Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse selle algatamist eelkõige läänelike väärtuste ja eetiliste kaalutlustega, aga ka vajadusega jätta rahvusvaheliselt hea mulje:

„Läänelikus kultuuriruumis väärtustatakse ettevõtluses aina enam selle eetilist aspekti ning peetakse oluliseks ettevõtjate sotsiaalset panust ühiskonda. Seetõttu tolereeritakse ettevõtluskeskkonnas aina vähem ebaausat konkurentsi ning majandustegevusele on tugevalt lisandumas eetiline mõõde.

/…/

Loomade pidamine karusnaha tootmise eesmärgil on ühiskonna jaoks eelkõige eetilise mõõtmega. Eesti on tugevate läänelike väärtustega riik, kus aina enam küsitakse loomadele kannatuste põhjustamise vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Väga olulisel kohal on tervislikud valikud igapäevaelus ning majanduse jätkusuutlik areng. Karusnaha tootmine ning karusnahast toodete kasutamine ei sobitu enam sellisesse maailmapilti.

/…/

Kui metsloomade tsirkuses kasutamise keelustamisega jõudis Eesti nii mõnestki arenenud riigist (nt Rootsi, Taani jne) ette ja näitas kaasaegset maailmavaadet, siis karusloomafarmide keelustamise eelnõu 392 SE tagasi lükkamine Riigikogu poolt 10.05.2017 jättis ka rahvusvaheliselt halva mulje.

/…/

Karusloomafarmide pidamise keelustamisel on valdavalt lähtutud eetilistest kaalutlustest. Ka Eesti ühiskonnas on valdav toetus karusloomafarmide keelustamisele just eetilistel kaalutlustel. … Seega on eelnõuga võimalik saavutada märkimisväärne edasiminek ühiskonnas eetiliste ja tervise kaalutluste edendamisel.”

Rahva arvamusele apelleerimine

Lisaks eetilistele põhjendustele tuginevad eelnõu koostajad ka avalikule huvile, tuues eelnõu seletuskirjas ära loomade eestkoste organisatsiooni MTÜ Loomuse 2017. aastal Kantar Emorilt tellitud küsitluse, mille kohaselt “ei poolda 81% naistest ja 55% meestest loomade kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.” Seejuures ei poolda seda võrdselt 69% eestlastest ja venelastest vastajatest. Ühtlasi nenditakse, et võrreldes paari aasta taguse uuringuga on karusloomafarme mittepooldavate inimeste arv kasvanud 11%.

Tänavu tellis Kantar Emorilt samasisulise küsitluse loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad ning sai ka samasuguse tulemuse: 69% eestlastest ei poolda karusloomafarme. Seekord analüüsiti aga tulemusi ka erinevate Eesti erakondade toetajaskonna alusel ning leiti, et Eesti suuremate erakondade toetajate lõikes ei poolda karusloomafarme:

Eesti Keskerakonna valijatest 60%,
Eesti Reformierakonna valijatest 61%,
Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna valijatest 68%,
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijatest 65%,
uue poliitilise liikumise Eesti 200 toetajatest 76%,
ning ilma poliitilise eelistuseta valijatest 75%.

Samuti näitavad ka seletuskirjas ära toodud üle Euroopa läbi viidud avaliku arvamuse uuringud selgelt, et inimesed on karusloomafarmide suhtes aina kriitilisemalt meelestatud:

82% Tšehhi, 68% Norra, 78% Rootsi, 81% Austria, 64% Läti, 67% Leedu, 69% Eesti, 84% Hollandi, 86% Saksamaa, 66% Poola, 86% Belgia, 82% Šveitsi, 73% Horvaatia ja 91% Itaalia elanikest leiab, et loomade tapmine nende karusnaha saamise eesmärgil ei ole aktsepteeritav.

Rahva toetust karusloomafarmide keelustamisele tõendavad ka edukad petitsioonikampaaniad: 2014. aastal kogus eestisisene petitsioon karusloomafarmide keelustamiseks üle 10 000 Eesti inimese allkirja ning rahvusvaheline petitsioon on nüüdseks kogunud juba üle 49 600 allkirja. Ka tänavu kutsus loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad inimesi kuu aja jooksul allkirjastama petitsiooni karusloomafarmide keelustamise toetuseks ning kogus lühikese ajaga üle 17 000 allkirja.

Ühtlasi oli üsna rahvarohke ka Loomuse poolt 24. novembril Tallinnas korraldatud rongkäik loomade heaks.

Sotside silmakirjalikkus

Kuigi ma isiklikult toetan (ka eestisisese ja rahvusvahelise petitsiooni allkirjastamise teel) karusloomafarmide keelustamist, kuna ei pea õigeks loomadele asjatute kannatuste põhjustamist pelgalt eluliselt mittevajalike esteetiliste hüvede saamise eesmärgil, vaatab eelkõige sotside püüdlusest seista abitute loomakeste kaitsel paratamatult vastu sügav silmakirjalikkus. Ühest küljest rõhutakse küll karusloomade julma kohtlemise ebaeetilisusele, kuid teisalt seistakse kirglikult õiguse eest tappa süütuid lapsi ema üsas. Minu jaoks ilmneb siinkohal sedavõrd suur kognitiivne dissonants, et see võtab üheaegselt nii üüratu kahepalgelisuse kui ka traagilise absurdsuse mõõtmed.

Selle absurdsuse kogu ulatust aitab hoomata tõdemus, et me elame riigis, kus noorema kui 12-nädalase või erijuhul koguni 22 nädala vanuse sündimata lapse tapmise korral ei ole teo toimepanijatele ette nähtud mitte mingisugust karistust ent näiteks looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest karistatakse teo toimepanejat rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

Samuti karistatakse inimest looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest avalikus kohas või julmal viisil rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kui aga julmal viisil hävitatakse ära emaüsas kasvav inimelu, siis ei järgne sellele vähimatki riiklikku karistust – vastupidi, abordi läbi viinud arstile makstakse selle eest korralikku (lihuniku)töötasu ning oma sündimata lapse tapalavale viinud naine saab veel ka riiklikku rahalist toetust.

Kui vaatasin loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad petitsioonilehte, siis mõtlesin endamisi, et mis oleks kui muudaks seda nii, et küsimus “KAS SUL ON MINUST KAHJU?” jääks küll samaks, kuid puuris olevate karusloomade asemel oleks taustapildil 11 nädala vanune abordi teel tapetud laps; linnuga logo asemel oleks looteasendis beebi koos tekstiga “nähtamatud inimesed” ning informatsioonireal ei oleks mitte “Sel aastal tapetakse ja nülitakse Eestis üle saja tuhande looma”, vaid “Sel aastal tapetakse Eestis üle viie tuhande sündimata lapse”? Kui palju allkirju see petitsioon koguks? Ma kardan, et mitte just palju. Kas sotsid algataksid selle peale samuti eelnõu sündimata laste kaitseks ja abortide keelustamiseks? Ma kahtlen selles sügavalt.

Üks anekdootlik ent ilmekas näide sotside silmakirjalikkusest on minu arvates ka tõsiasi, et üks karusloomafarmide keelustamise eelnõu algatajatest Barbi Pilvre müüs veel eelmisel aastal ühes Facebook’i ostu- ja müügigrupis 600 euroga oma tšintšiljanahkset kasukat. Loodan igatahes, et karusloomanahkade eest saadud raha läks siis vähemalt annetusena mõnele loomakaitseorganisatsioonile. Kuigi kahtlen ka selles sügavalt.

Konservatiivide kasutamata jäetud võimalus

Eelnevat arvesse võttes on mul eriti kahju, et just sotsid on suutnud selle iseenesest ülla kampaania kaaperdada ning konservatiivsed jõud EKRE näol sellele vastu seisavad, tehes seda hoolimata tõsiasjast, et parlamendierakondade lõikes on just kõige suurem osa EKRE valijatest (68%) tegelikult karusloomafarmide vastu.

Leian, et see oleks üks nendest äärmiselt haruldastest kordadest, nagu mõni iga tuhande aasta tagant aset leidev planeetide joondumine, mil EKREl on võimalik sotsidega ühist asja ajada. Seetõttu loodan, et nad ei jäta hüva võimalust kasutamata ning on võimelised seeläbi ka loodus- ja loomakaitse teemad taaskord konservatiivide pärusmaaks muutma ning sotside ja roheliste ainuvalitsust nende territooriumil vaidlustama.

Mahatma Gandhile on omistatud aforism: “Ühe rahva suurust ja moraalset progressi saab hinnata selle järgi, kuidas ta oma loomi kohtleb.” Kuigi mõte pole iseenesest sugugi väär on see minu hinnangul natukene poolik ega pärine suure tõenäosusega ka Gandhilt. Küll olevat ta aga öelnud (ja ma tõesti loodan, et see vastab tõele): “Iga ühiskonna tõeliseks mõõdupuuks on see, kuidas ta kohtleb oma kõige haavatavamaid liikmeid.” See mõttetera on oma lihtsuses ja tabavuses oluliselt elegantsem ja terviklikum… hõlmates oma ühiskonna “kõige haavatavamate liikmete” hulgas nii oma loomi kui ka oma (sündimata) lapsi.

Õnneks on EKRE ainsa erakonnana Eestis mõistnud ja ka väljendanud vajadust kaitsta sündimata laste, kui ühiskonna kõige haavatavamate liikmete elusid. (Näiteks on nende 2019. aasta valimisprogrammis kirjas: “Seame eesmärgiks vähendada meditsiinilise põhjenduseta abortide arvu erinevate meetmete abil, muuhulgas lõpetame nende rahastamise maksumaksja raviraha eest.”) Ma ühtlasi loodan, et nad näevad tulevikus samasugust vajadust ka loomade puhul.

Foto: Flickr/Oikeutta eläimille

KAMPAANIA JÕUDIS EESMÄRGINI!

Täname siiralt kõiki toetajaid!