Hiljuti avaldatud Euroopa rassismi ja sallimatuse vastase komisjoni (ECRI) kriitilisele raportile Eesti kohta sai osaks Inimõiguste Instituudi kriitika.

Tänavu oktoobris ilmunud ECRI raportis, mis käsitleb riikide "rassismi ja ksenofoobia alaseid probleeme" ja teeb ettekirjutusi Eesti võimuorganitele, on mitmed väited pälvinud Inimõiguste Instituudi nõukogu esimehe Mart Rannuti kriitika.

Rannuti sõnul on raportist puudu mitmed teemakohased uuringud ja kohati esineb nii "subjektiivse alatooniga kaebekirju" kui ka "meie idanaabri mõjutustega organisatsiooni uuringuid". Samuti leiab Inimõiguste Instituut, et raport ei võta arvesse Eesti ühiskondlikku konteksti.

"Näiteks soovitatakse raportis vihakõne ja vaenu õhutamise juhtumeid süsteemselt andmebaasi koguda. Eesti kontekstis on selle elluviimine aga keerulisem, kuna meie seadusandluses ei ole vihakõne olemus ja selle võimalikud ilmingud täpselt defineeritud ja kas seda peakski tegema," kahtleb Rannut.

"Hämmastav on, et ECRi raportis torkab silma eestlaste kihk üksteise peale kaevata, ette heidetakse kaebuste alalaekumist ning mitmedki õnnetud keelelise väärkasutuse juhtumid on konteksti teadmata suureks puhutud," lisas Rannut.

Loe lähemalt siit.