Türgi president Recep Tayyip Erdoğan. Foto: Scanpix

Täna toimunud Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil ei toetanud Jaak Madison (EKRE) komisjoni otsust anda valitsusele mandaat maksta välja teine Eesti-poolne osa Euroopa Liidu kuue miljardi euro suurusest summast Türgile, et viimane hoiaks kinni Euroopale suunatud rändevoogu.

Madison osutab, et Euroopa Liidu rahaeraldis Türgile tähendab Eesti maksumaksjale 1,5–2,1 miljoni euro suurust väljaminekut.

"Rahaeraldise poolt hääletanud IRL, Vabaerakond, SDE ja Reformierakond kiitsid ühtlasi heaks Türgi väljapressimispoliitika. Türgi on ähvardanud, et kui Euroopa neile raha ei maksa, siis teevad nad 3,5 miljonile Türgis olevale Süüria põgenikule Euroopa suunal oma piirid lahti," märkis Madison.

"Tegelikult peaks Türgi aitama riigis paiknevatel süürlastel koju tagasi pöörduda. President Erdoğan on ise öelnud, et ISIS on Süüria aladelt peaaegu välja tõrjutud. Ent nii kaua kui pagulased asuvad Türgis, jätkub Euroopa Liidult raha väljapressimine. Tegelikult puudub ka mehhanism, mis võimaldaks kontrollida, kuidas Türgi euroliidult saadud hiigelsummasid kasutab. Vaatamata 2016. aastal alustatud abipaketile ei suuda või ei taha Türgi oma piiri kinni hoida. Ainuüksi tänavu aprillis imbus Türgist Kreekasse 4000 immigranti."

Madisoni sõnul oleks mõistlikum suunata raha Euroopa Liidu lõunapiiri kindlustamiseks ning Süüria pagulaste koju tagasi aitamiseks.

"Ühtlasi peaksid valitsuserakonnad selle rahaeraldise valguses lõpetama jutu, kuidas Eestis tuleb raha puudusel kinni panna maakondlikke sünnitushaiglaid ja väikekoole. Raha on olemas, aga võimuliidul on prioriteedid paigast ära," ütles Madison.