Põllumajandussaadused Prince Alberti Weltevrede farmis. Foto: Flickr

Lõuna-Aafrika Vabariigi parlament on sillutanud tee põhiseaduse parandusele, mille alusel lubataks valitsusel valgetelt maa ilma kompensatsioonita ära võtta, astudes potentsiaalselt sammu majanduskatastroofi suunas, kirjutab The Daily Caller.

Läinud nädalal alguses kiitis parlament heaks marksistliku majandusvabaduse eest võitlejate partei (Economic Freedom Fighters, EFF) niinimetatud "maareformi" ettepaneku häältega 241 : 83, seades eesmärgiks omandit puudutava ebavõrdsuse kõrvaldamise Lõuna-Aafrika mustade enamuse ja valgete vähemuse vahel.

Nagu kinnitas seadusandjaile riigi vastne president Cyril Ramaphosa – kes pidas valgetelt maa äravõtmisest kirgliku kõne (kuula katkendit siit) juba oma ametisoleku esimesel nädalal – et valgete akende "sisse löömist ja [maa] haaramist (ingl. k. smash and grab)" ei tule ning maad võetakse ära viisil, mis ei katkesta maaharimise loomulikku kulgu.

Opositsiooni ridades ning põllumajandusekspertide ringkondades ollakse aga mures, et Lõuna-Aafrika võib tõmmata endale kaela naabermaa Zimbabwe saatuse, mis mäletatavasti 2000. aastate alguses samuti massiliselt valgete maad sundvõõrandas.

Konkreetsemalt võttis Zimbabwe endine diktaator Robert Mugabe maa ära ligikaudu 4000 valgelt farmerilt ning jagas selle maata mustadele, et aastatepikkust koloniaalvalitsust neile kuidagimoodi heastada.

Majandusõnn jäi Zimbabwe musta enamuse õuele aga tulemata. Vastupidi – sundvõõrandamine hävitas riigi õitsva põllumajandussektori ning pani valitsuse olukorda, kus veerandi elanikkonna toitmiseks vajati rahvusvahelist abi.

Vahemikus 2000–2009 kuivas Zimbabwe põllumajandustulu kokku suisa 12 miljardi dollari võrra.

Mis veelgi hullem – Mugabe režiim jagas kõige suuremad ja viljakamad farmid võimuerakonna toetajaile, kellest enamikul polnud põllumajandusest aimugi. Sundvõõrandamine lõppes käputäie omapoiste rikastamisega miljonite vaeste mustade arvelt.

Kummalisel kombel leiab Lõuna-Aafrika maajagamine aset ajal, mil Zimbabwe on hakanud hüvitama mõnedele valgetele farmeritele neilt läinud kümnendil haaratud maa maksumust.

Hetkel pole selge, millal Lõuna-Aafrika põhiseadusse "maahaaramise" parandus sisse viiakse, kuid konstitutsioonikomisjon peab panema plaani parlamendi lauale 30. augustiks.

Valitsuse teatel on valgete omanduses 72 protsenti Lõuna-Aafrika eraomandis olevast põllumaast, mida on kokku 37 miljonit hektarit.

Vt samal teemal altpoolt ajakirjanik Lauren Southerni ülevaadet Lõuna-Aafrikas kasvavavatest pingetest: