Valijatel, kes kavatsevad Eesti 200 poolt hääletada, tuleks meeles pidada lihtsat tõsiasja: kes toetab valimistel liikumist Eesti 200, hääletab ühtlasi ka “homoabielu“ seadustamise poolt, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.

Enneolematu suhtekorraldusliku triangli saatel poliitikamaastikule hüpanud liikumine Eesti 200 on korduvalt jõudnud kinnitada kuvandit, mis potentsiaalselt oli nende laialivalguvasse manifesti algusest peale sisse kirjutatud.

Eesti 200 näol on tegu pahemliberaalse ja globalistliku seltskonnaga, mille eesmärgiks on suhtekorralduslikesse ürpidesse ümberriietunult viia läbi sedasama vana programmi, mida Eesti poliitika on meile pakkunud aastakümneid eelkõige reformierakonna ja IRL-i, viimasel ajal aga sotside ja keskerakonna esituses.

Ühelt poolt näeme angloameerika rahavõimu ja sõjandus-tööstuskompleksi poolt dikteeritud globalismi kriitikavaba omaks võtmist, teisalt aga Euroopa keskvõimu juhiste orjalikku täitmist. Selle poliitilis-majandusliku gestalti „vaimse“ ühenduslülina edendatakse aga pahemliberaalseid väärtusi, milles kõikvõimalik LGBT-fanatism ja homoseksualism omandab sakramentaalse tähtsuse.

Seepärast pole põrmugi üllatav, et liikumise Eesti 200 peaministrikandidaat Priit Alamäe ei suutnud end kuigi kaua vaos hoida ning prahvatas Eesti Päevalehele antud intervjuus välja oma ühemõttelise sümpaatia “homoabielu“ suunal.

“Isiklikult arvan, et kui kaks inimest tahavad olla õnnelikud ja tahavad selle jaoks abielluda, siis riigi asi pole öelda “ei”. Äkki on kooseluseadus ebaõnnestunud ja tuleks defineerida abielu kahe inimese vahelise asjana nagu Saksamaal,” rääkis Eesti Päevalehele hinge vaakuva IRL-i ridadest liikumisse Eesti 200 üle tulnud IT-ärimees Alamäe.

Tüüpilise liberaalina ei suutnud ta jätta lisamata klišeed, millega perekonna ja abielu loomulikke institutsioone on lammutatud juba aastakümneid, nimelt seda, et “riigi koht ei ole magamistoas ja religiooni koht on kirikus”.

Kui lisaks Alamäele heita pilk liikumise Eesti 200 varivalitsuse ülejäänud kabinetiliikmetele, siis vaatab sealt vastu ka üks teine, Objektiivi lugejale kahtlemata tuttav isik, kelle allkiri ilutseb koos sots Jevgeni Ossinovskiga dokumendil, mis mõni aasta tagasi soovis Eesti seadustada korra, millega võimaldaks kaks korda aastas nö juriidiliselt “sugu muuta“.

Me räägime loomulikult IRL-i juhina läbi kukkunud ja oma “konservatiivsuse“ viimasedki valelikud ripped poliitilise karjerismi altarile ohverdanud Margus Tsahknast, kes Eesti 200 varivalitsuses kannab julgeoleku ja liitlassuhete (sic!) ministri auväärseid ametitunnuseid.

Hariduse ja lõimumise ministri tooli ihaldab samast seltskonnast aga George Sorose rahadega püsti pandud Ungari Kesk-Euroopa Ülikoolis tudeerinud ning MTÜ Eesti Pagulasabi juhatajana figureerinud endine sots Kristina Kallas.

Nende näidete pinnalt on selge, et Eesti 200 näol on tegu euroliberaalse ideoloogia eestkõnelejatega, kes kavatsevad läbi viia ammuilma teada-tuntud sotside ja liberaalide lammutusprogrammi.

Valijatel, kes kavatsevad Eesti 200 poolt hääletada, tuleks meeles pidada elementaarset tõsiasja: kes toetab valimistel liikumist Eesti 200, hääletab ühtlasi ka “homoabielu“ seadustamise poolt.

Paha ei teeks enne valimissedeli täitmist hetkeks meenutada ka Eesti 200 raames julgeoleku ja liitlassuhete ministri toolile ihkava Margus Tsahkna Jevgeni Ossinovskiga kahasse edendatud sooideoloogilist šedöövrit, mis ühe kepsuga fikseeris end senini ületamatule liidripositsioonile Eesti poliitilise ajaloo kõige debiilsemate ettepanekute esireas: igale kodanikule soovahetuse võimalus kaks korda aastas!

Pildil: Eesti 200 soovib seadustada “homoabielu”. Pildil liikumise eestvedajad Priit Alamäe, Margus Tsahkna ja Kristina Kallas.

OBJEKTIIV VAJAB LUGEJATE TOETUST!

Selleks, et saaksime Objektiivi missiooniga jätkata, vajame hädasti lugejate toetust! Palun tehke oma annetus kohe täna!