Asjaolu, et pidevalt ebademokraatlikkuse etalonina esitletaval Venemaal saab rahvas endale ise riigipea valida, vähemalt formaalselt, samal ajal kui Eesti kodanikele niisugust elementaarset õigust ei usaldata, näitab, kui naeruväärsed on jutud Eestist kui demokraatlikust riigist, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.

Möödunud nädalavahetusel toimunud valimiste tulemusel saab Venemaa presidendiks taas Vladimir Putin, kes asub sarnaselt Saksamaa liidukantsler Angela Merkeliga neljandat korda oma riiki juhtima. Tõsi, Putinile osaks saanud 76,6 protsendi valijate poolehoid pole päris nii muljetavaldav kui Kersti Kaljulaiu poolt kogutud rohkem kui 81 protsendine valijaskonna toetus, aga tubli tulemus sellegi poolest.

Ootuspäraselt ei ole kohalik meedia ja poliitikud Venemaa presidendivalimiste kritiseerimisel värve kokku hoidnud. Samal ajal ignoreeritakse aga justkui elevanti toas vägagi tähelepanuväärset ja põhimõttelist küsimust, et kui isegi ebademokraatlikkuse etalonina kujutataval Venemaal on antud rahvale õigus endale ise riigipead valida, siis miks ei võiks seda võimaldada ka Eesti rahvale.

Kui isegi ebademokraatlikkuse etalonina kujutataval Venemaal on antud rahvale õigus endale ise riigipead valida, siis miks ei võiks seda võimaldada ka Eesti rahvale?

Loomulikult on tegu retoorilise küsimusega, sest vastus on niigi teada: Eesti rahvale ei anta endale riigipea valimise õigust, sest vastasel korral ei saaks võimu juures olev seltskond enam ise rahva eest otsustada, milline endale meelepärane isik omatahtsi riigipeaks määrata. Just see on võimaldanud sündida ka praegusel olukorral, kus parteide tagatubade kokkuleppel on juba kolmandat ametiaega järjest pandud presidendiks ilma igasuguse moraalse autoriteedi ja rahva mandaadita, ent kohalikele ja globalistlikele võimuringkondadele igati sobilik ja kuulekas isik.

Fakte silmas pidades tuleks meil rahvana lõpetada iseendale ja teistele valetamine, nagu oleks Eesti demokraatlik riik. Arvestades asjaoluga, et pärast 1934. aasta riigipööret ei ole meil enam ei rahvaalgatuse õigust, mis asetas rahva oma esindajatest reaalselt kõrgemale, ega ka endale riigipea valimise õigust, peame tunnistama, et demokraatiaga on meil lood pehmelt öeldes täbarad ning et rahvas on kõrgeima riigivõimu kandja vaid deklaratiivselt. Olukorda ei tee paremaks riigikogu valimise kord, mis võimaldab rahvaesindajaiks saada inimestel, kes pole selleks tegelikult mandaati saanud.

Unustada ei maksa sedagi, et opositsioonis viibides lubas Keskerakond aastaid suure suuga, kuidas nemad seisaks võimule saades presidendi otsevalimiste taastamise eest. Ent nagu kogemus kinnitab, on kogu see jutt osutunud lihtlabaseks valetamiseks. Fakt on see, et võimupositsioonile saanuna pole kõnealuste lubaduste elluviimiseks tehtud absoluutselt mitte midagi.

Naljaga pooleks võiks ju öelda, et Eestis ei saa rahvale riigipea valimise õigust tagastada, kuna see asetaks meid Venemaaga ühte klubisse.

Naljaga pooleks võiks ju öelda, et Eestis ei saa rahvale riigipea valimise õigust tagastada, kuna see asetaks meid Venemaaga ühte klubisse. Ent niisugust naeruväärset juttu ei ole raske tõrjuda, pidades silmas, et presidendi otsevalimine pole vaid venelaste privileeg – meie lähikonna riikidest saavad endale presidenti valida nii soomlased, leedukad kui ka poolakad ning Euroopas tervikuna on sarnase korraldusega riike õige palju, alustades Austriast, Portugalist, Tšehhist ja Slovakkiast ning lõpetades Prantsusmaaga.

Nagu oleme varemgi korduvalt toonitanud, pole praegusel kujul Eestile presidendi institutsiooni tarvis – tegu on mõttetu kulu ja enesepettusega, sest presidendi toolil istuv inimene on riigipea vaid mänguliselt. Kui riigipea otsevalimiste taastamiseks poliitilist tahet ei leidu, siis tuleks presidendi institutsioon likvideerida. Kitsaste huvigruppide poolt paika pandud presidendiks nimetatavat bürokraati pole meile igal juhul tarvis.

Foto: Nii Toomas Hendrik Ilves kui ka Kersti Kaljulaid on olnud nii kohalikele kui ka globalistlikele võimuringkondadele mugavuspresidendid. Erinevalt Vladimir Putinist pole kumbki saanud oma rahvalt mandaati. Õigused: Scanpix

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!