Läänevastased ei ole need, kes seisavad ehtsate kristlike ja läänelike aluspõhimõtete ja väärtuste kaitsel, vaid pigemini need, kes end valelikult "läänemeelsuse" sildiga ehtides püüavad neid printsiipe ja väärtusi vabaduse, võrdsuse ja sallivuse nimel lammutada, deklareerib Objektiivi toimetus.

Kui aastal 2014 oli enamik eesti rahvast ühemõtteliselt vastu kooseluseaduse läbisurumisele ja 2015. aastal kvoodipagulastele ja pagulaskvootidele, siis tänaseks on rahvusriigi vastased globalistid suutnud teatud ulatuses peale suruda narratiivi, et nn läänelikele väärtustele vastanduvad rahvuslik-konservatiivsed jõud on kremlimeelsed ja ajavad teadlikult või vähemalt kasuliku idioodina Putini Venemaa asja.

Peavoolu propagandavõte on lihtne: kui sa kritiseerid mingeid lääneriikides esinevaid nähtusi ja suundumusi, on see kasulik Kremlile, sest ka ebademokraatlik, autoritaarne Venemaa vastandub läänele ja kritiseerib läänelikke väärtusi. Järelikult oled sa Vene mõjuagent või vähemalt kasulik idioot.

Näiteks Postimees kirjutab oma juhtkirjas, kust ei puudu ka viide Objektiivile: "Venemaa propaganda, mida toetab ka mõni tänapäevane Feuchtwanger ja Kremli agent, põhineb kolmel põhilisel jutupunktil: "lääne, sh Eesti juhid on silmakirjalikud", "Ühendriikide ja lääne eesmärk on teiste allutamine» ning "Ameerika ja lääs degradeeruvad"."

Peavoolu propagandavõte on lihtne: kui sa kritiseerid mingeid lääneriikides esinevaid nähtusi ja suundumusi, on see kasulik Kremlile, sest ka ebademokraatlik, autoritaarne Venemaa vastandub läänele ja kritiseerib läänelikke väärtusi. Järelikult oled sa Vene mõjuagent või vähemalt kasulik idioot.

Kui nüüd läänes peaks mõni kodanik või poliitik sõna- ja südametunnistuse vabadust kasutades kritiseerima lääne liidrite silmakirjalikkust, USA hegemooniataotlusi ja lääne moraalset-kultuurilist allakäiku või muidki asju, siis kas see teeb temast Vene mõjuagendi? Postimehe, ja näib, et kogu liberaalse globalistliku peavoolu arvates teeb.

Eestis tuleb mängu veel see aspekt, et kuna meie poliitiline ladvik on teinud panuse "anglosaksi kaitsekilbile" (Postimehe väljend) ning tihedale lõimumisele Euroopa Liiduga, loetakse igasugune põhimõtteline USA või ELi tegevuse ja olemuse kritiseerimine Eesti riigi õõnestamiseks, kuna "see on kasulik Kremlile". Nii püüab peavool kindlustada end ühiskonnast tuleva kriitika vastu.

Kui "meie liitlased" või täpsemalt lääne võimuringkonnad püüavad tugevdada niigi nende kontrolli all olevaid rahvusüleseid institutsioone, sealhulgas aidata kaasa ELi föderaliseerumisele, või edendavad teatud ideoloogilisi "väärtusi", sealhulgas "sooneutraalset abielu" ja sooideoloogiat, kas siis on meie kohus võtta valvelseisang ja raporteerida ülesande edukast täitmisest? Kui sa ei toeta kooseluseadust, oled vastu Rail Balticule, kritiseerid suveräänsuse loovutamist – kas see on tõesti vaid vesi Kremli veskile?

Vene kaardiga vehkijad räägivad suure suuga vajadusest kaitsta läänelikku demokraatiat ja inimõigusi idast tõusva autoritarismi vastu. Paraku on vastuseis peavoolu pakutavale poliitikale tekkinud suuresti just seetõtu, et nn liberaalne demokraatia on muutunud demokraatia farsiks ning inimõigused on muudetud ideoloogiliseks tööriistaks vasakliberaalse poliitilise agenda teenistuses. Jutt ei käi mingist ajutisest ja juhuslikust ülepingutamisest, vaid tendentsidest, mida ei saa enam ignoreerida.

Läänevastased ei ole need, kes seisavad ehtsate kristlike ja läänelike aluspõhimõtete ja väärtuste kaitsel, vaid pigemini need, kes end valelikult "läänemeelsuse" sildiga ehtides püüavad neid printsiipe ja väärtusi vabaduse, võrdsuse ja sallivuse nimel lammutada.

Lääne eri maade patrioodid-rahvuslased või ka kristlikud konservatiivid-traditsionalistid ei vastusta globaliste mitte selleks, et edendada Kremli hegemooniat, vaid nad seisavad rahvuslike või laiemalt lääne tsivilisatsiooni huvide ja väärtuste eest. Nende tegevus ja võitlus kasvab välja veendumusest, et lääne tõelised alusväärtused ning meie tsivilisatsiooni saavutused on ohus, kuna globalistid edendavad ja viljelevad erinevaid ideoloogiaid ja poliitikaid, mis on rakendatud lääne ühiskondade radikaalse lammutamise ja ümberkujundamise teenistusse.

Objektiiv mõtestab lääne tsivilisatsiooni haaranud suundumusi ja sisevõitlust Revolutsiooni ja Vasturevolutsiooni vahelise heitluse võtmes. Revolutsiooni näol on tegemist sajandeid vältava fundamentaalse kriisiga, mille keskmes on inimene. See on lääne kristliku kultuuri kriis, mis avaldab mõju ka teistele rahvastele ja riikidele, näiteks Venemaale. Kuigi Nõukogude-järgsel Venemaal on astutud mõningaid samme, et likvideerida Revolutsiooni (selle üheks etapiks või episoodiks oli ka bolševike võimuhaaramine 1917. aastal) mõjusid, sümboliseerib vene ühiskonna lõhestatust ikka veel Moskva Punasel väljakul mausoleumis eksponeeritav enamlaste liidri pooljumalikustatud laip. Rääkimata tõeliste, ajatute kristlik-ortodokssete väärtuste segunemisest ajalike suurriiklike ambitsioonidega Venemaa poliitikas.

Peavoolu propageeritud ja korrutatud "läänelikud väärtused" ja "inimõigused" osutuvad lähemal vaatlemisel niisiis revolutsioonilisteks pseudoväärtusteks ja -õigusteks. Nende edenemist ja peale surumist meie ühiskonnas ei saa mingil juhul aktsepteerida. Läänevastased ei ole need, kes seisavad ehtsate kristlike ja läänelike aluspõhimõtete ja väärtuste kaitsel, vaid pigemini need, kes end valelikult "läänemeelsuse" sildiga ehtides püüavad neid printsiipe ja väärtusi vabaduse, võrdsuse ja sallivuse nimel lammutada. Paljudel puhkudel on nende sarnasus jakobiinide või bolševikega hämmastavalt suur. Mitte mingil juhul ei esinda nad seda, mis Euroopa – või lääs – tõeliselt on.

Päisefoto: SAPTK sümboolne meeleavaldus Toompeal (SAPTK)