Suur osa Euroopa juutidest kaalub tõsiselt kontinendilt lahkumist, et ennetada massilisest moslemiimmigratsioonist tingitud vägivallalaine ohvriks langemist. Mitmete juutidest ühiskonnavaatlejate sõnul ei ole juutidel enam Euroopas tulevikku ning hädavajalik oleks Teise maailmasõja eel tehtud vigadest õppida.

Eesti kaitseväe major Margus Kuul ütles ajalehele Postimees antud intervjuus, et Euroopal tuleks õppida juutidelt, kes tajuvad islami ekstremismi tõttu kujunenud mässueelset olukorda kõige paremini ja lahkuvad Euroopast, et vältida usulise vägivalla ohvriks langemist.

2015. aastal lahkus major Kuuli sõnul Prantsusmaalt 15 000 juuti ning Rootsist lahkuvad juudid samuti moslemitest immigrantide terrori tõttu. "Euroopa Juudi Kongressi teatel soovib kolmandik Euroopast elavast 700 000 juudist lahkuda," selgitab ta toonitades, et eelnevat silmas pidades peaks otsustavalt tegelema islamiusust tuleneva vägivalla ja mässutõrjega, mitte piirduma terrorismivastase võitlusega.

Major Kuuli sõnul tekitavad takfiri-moslemid (teisi moslemeid väärusulisteks pidavad sunniidimoslemid) jätkuvad terrorirünnakud ja migrantide kuritegevus rahvaliikumisi, mis on jõudnud mässueelse liikumise faasi ning nüüd peab vaid lootma, et olukord ei eskaleeru, sest vastasel juhul ei pruugi ELi valitsused suuta tekkivat olukorda kontrollida.

Juutidel ei ole Euroopas tulevikku

Ka juutidest ühiskonnavaatlejate sõnul on pilved Euroopa juutide pea kohal muutunud kurjakuulutavalt tumedaks. "Juutide vastu suunatud vihkamine hakkab hüppeliselt kasvama ja päris kindlasti ootab neid tagakiusamine," kirjutas end kabalistina kirjeldav juudist ontoloogiaprofessor dr Michael Laitmann ajalehes The Huffington Post. "Targem on ära kolida praegu, mil see on veel võimalik – põgenikena saab see hiljem olema tunduvalt raskem."

"Nimetagem Euroopast lahkumist allaandmiseks või mitte, tõde, nagu mina seda näen, on paraku see, et juutidel ei ole tulevikku mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas."

"Nimetagem Euroopast lahkumist allaandmiseks või mitte, tõde, nagu mina seda näen, on paraku see, et juutidel ei ole tulevikku mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Mul ei ole vähimatki kahtlust, et kui võib-olla mõned radikaalselt parempoolsed aktivistid välja arvata, ei suuda eurooplased kontinendi islamistlikku ülevõtmist peatada," selgitas ta kujunenud olukorda ja kultuurilisi suundumusi.

"1930-ndatel ei uskunud Saksamaal elavad juudid, et nendega võiks midagi hullu juhtuda. Selleks ajaks, kui nad olid valmis lahkuma, ei olnud enam kuhugi minna ning suurem osa neist hukkus holokaustis. Seda fakti silmas pidades järeldasin ka oma hiljutises artiklis, et juutidel ei ole Prantsusmaal tulevikku, tuues samas välja, et õnneks on meil täna oma riik. Just nagu enne Teist maailmasõda kinnitasid juutide juhid oma kogudustele, et nendega ei juhtu midagi, kuuleme ka praegu hääli, mis sisendavad, et paanikaks ei ole põhjust. Ent need hääled eksisid toona ja nad eksivad ka praegu ning meie kohus on ajaloost õppida," võttis filosoofiaõppejõud oma hoiatava sõnumi kokku.

Malmös ei ole enam juutidel asu

Olukorras, kus juba rohkem kui kolmandik Rootsi suuruselt kolmanda linna Malmö elanikkonnast moodustub sisserändajatest, on sealne juudikogukond drastiliselt kahanenud, kirjutab Giulio Meotti portaalis IsraelNationalNews.com.

1970-ndatel elas Malmös rohkem kui 2 000 juudikogukonna liiget, ent praeguseks ajaks on see number kahanenud umbes viiesajani – ülejäänud on kolinud ära peamiselt Stockholmi või Iisraeli.

Simon Wiesenthali Keskus andis välja kõigile Malmö juutidele suunatud hoiatuse, millega soovitatakse "peita avalikes kohtades kõik religioossed sümbolid ja mitte rääkida heebrea keelt". Jaanuarikuus andsid Marseille linnavõimud välja sarnase hoiatuse, soovitades juutidel oma enda turvalisuse huvides loobuda kippah kandmisest.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kinnitusel on kolmandik Euroopa juutidest lõpetanud rünnakute hirmus religioossete sümbolite kandmise avalikus ruumis. Ka Taanis ja Saksamaal rõhutatakse sama soovitust: turvalisuse huvides oleks mõistlik avalikes kohtades mitte juutide väikest traditsioonilist mütsi ehk kippah't või yarmulke't kanda.