Kanada ei erine Natsi-Saksamaast, kuulutades emaüsas olevad lapsed mitteinimesteks

Mary Wagner arreteerituna Torontos 12. detsembril 2016. Foto: LifeSiteNews

Sündimata laste õiguse eest elule ja olla inimene võitlev 43-aastane Mary Wagner on veetnud vanglas ligi viis aastat rahumeelsete püüdluste pärast päästa naisi ja lapsi abordi vägivallast. Nüüd on ta taas kohtu all, kirjutab Lianne Laurence.

“Kanada pole parem Natsi-Saksamaast”, kuulutades emaüsas lapsed seaduse alusel mitteinimesteks ja kaitstes seaduslikult nende tapjaid. Kohtuistung toimus Ontarios, Kanadas 29.06.

Mary Wagner seletas kohtunik Rick Libmanile kohtuistugi viimasel päeval: “Samamoodi käisid asjad Natsi-Saksamaal. Hitler legaliseeris kõike, mida ta iganes tahtis teha. Kui seadus on vale, oleme kohustatud järgima oma südametunnistust.”

Wagnerit süüdistatakse väärteos ja tingimisi karistuse seitsmekordses rikkumises seoses tema 12. detsembril 2016. aastal seotud vahistamisega Bloor West Village naistekliiniku juures.

Wagner, kes esindab ennast ise, ei ole neis tegudes end süüdi tunnistanud.

Olles 43-aastane, on Mary veetnud vanglas ligi viis aastat rahumeelsete püüdluste pärast päästa naisi ja lapsi abordi vägivallast, kuid see kohtuprotsess erineb oluliselt varasematest.

Wagneri tavatu kohtuprotsess

Wagner on viimastel kohtuistungitel sageli vait jäänud ja seda solidaarsusest abordi hääletute ohvritega, aga seekord pidas ta nende nimel suurepärase kõne.

Ja kuna ta keeldub alla kirjutamast kautsjoni tingimustele, mis nõuavad tema eemalehoidmist abordikeskusest, jääb naine tavaliselt vanglasse vähemalt seni, kuni kohtumenetlus on läbi ja kohtuniku otsus välja kuulutatud.

Aga see kohtuprotsess, mis algas 25. mail, on takerdunud, kuna online-väljaanne LifeSiteNews on vastustanud riigi erakordse osalise avaldamiskeelu taotluse.

Kui Libman otsustas 9. juunil lubada avaldada ühe abordikeskuse tunnistaja nime, palus riik viivitamist, et see korraldus vaidlustada.

Väljaande LifeSiteNews advokaat Phil Horgan soovitas kohtus seejärel vabastada Wagner ilma kautsjoni tingimusteta, kuna riik oli vastutav tema kohtuasja pikendamise eest.

Libman lubas, et Wagner, kes on olnud vanglas peaaegu kuus kuud, vabastatakse samal päeval, aga ainsal tingimusel, et ta pöördub tagasi kohtusse menetluse jätkamiseks, ning riigi esindaja Craig Power oli sellega nõus.

12. juunil saavutas riik võidu Ontario ülemkohtus erakordse ajutise avaldamiskeelu näol.

Wagneri kohtuprotsess jätkus 13. juunist, ja sel päeval andsid tunnistust Wagner ja samuti kolm abordikeskuse tunnistajat, kelle nime ei saanud ajutise avaldamiskeelu ajal nimetada.

Kaks viimast rääkisid, kuidas neid sunniti naist väevõimuga abordikeskuse eest minema saatma, ehkki politsei oli juba kohale kutsutud.

“Me ei ole paremad Natsi-Saksamaast”

Oma eelmise nädala lõpuargumentides rääkis Wagner kohtule, et ilma seaduseta, mis kaitseks sündimata lapsi, ja teades, et “tegemist on päris inimestega, kes tapetakse”, oli ta sunnitud südametunnistuse tõttu sisenema abordikeskusse, püüdes kaitsta “neid abituid inimolendeid” ja emasid, kes ei tea, mida nad teevad ja kes “ootavad kedagi, kes pakuks neile lootust ja tuge.”

Riigi esindaja Poweri väitel teadis Wagner, et ta on rikkunud varasemaid tingimisajaga seotud otsuseid hoida eemale Ontario abordikeskustest ja eriti sellest abordikeskusest, kus ta kinni võeti.

Mees väitis ka, et Wagner sooritas väärteod ning segas ja häiris abordikeskuse tegevust.

Wagner vastas, et Poweri argumendid “kõlavad mõistlikena, kui ta eeldab aborditegevuse legitiimsust, mis on süüdistuste keskmes. “Abordiäri” on pühendatud elu võtmisele kõige haavatavamatelt inimetelt,” sõnas naine.

“Kui me nõuame õiglust, siis kas on olemas suuremat ebaõiglust kui eirata sündimata last?”

Libman ütles Wagnerile, et “siin pole probleemiks teie sügavalt juurdunud vaated, vaid see viis, kuidas te neid väljendate.”

Isegi kui kohtuotsus ei rahulda, ei ole kohtuniku sõnul “teil õigust seda eirata.”

Wagner võrdles vastuseks Kanadat Adolf Hitleri Kolmanda Reichiga, kus natsid tapsid kuus miljonit juuti, rääkimata poliitilistest oponentidest, füüsiliselt nõrkadest ja kõigist teistest, kes näisid asuvat alamal astmel, olid kehvas füüsilises vormis või lihtsalt ohtlikud.

Ta oli varem rääkinud sellest, kuidas ta külastas noore naisena Auschwitzi, surmalaagrit Poolas ning oli üllatunud, kuidas natsid liigitasid juute allpool inimväärikust olevateks, mis vastab praegusele Kanada praktikale pidada mitteinimesteks sündimata lapsi.

Kanada kriminaalkoodeksis saab laps inimeseks alles pärast seda, kui ta on füüsiliselt täielikult välja arenenud ja eemaldatud elusana ema kehast.

“Me peame vaatama reaalsust sellisena nagu see on,” väitis Wagner kohtus, “eriti siis, kui on tegemist nii ilmse asjaoluga, et tapetakse inimolendeid.” Wagner lisas: “Kanada ei ole parem Natsi-Saksamaast. … Meist igaühel lasub kohustus järgida oma südametunnistust”.

Kohtunik toob esile vajaduse kaitsmise järele

Lisaks väitis Wagner, et seadus, mis takistab tal püüda päästa inimelusid, ei ole moraalselt siduv.

Katoliku teoloog Thomas Aquinas õpetas, et “ebaõiglane seadus ei kohusta kedagi kuuletuma,” ütles naine kohtus. “Ja taas, mis võiks olla ebaõiglasem kui rünnak abitu inimolendi vastu?”

Ta jätkas: “Ma tahaksin kohtule meelde tuletada, et Jumal, kes meid armastab ja tahab anda meile elu, on meid kõiki siia toonud. Mul ei ole õigust seda elu ära võtta. Mul on vastutus püüda seda päästa.”

Wagnero sõnul “meil on olukord, kus inimolendeid tapetakse” ja “seaduses valitseb “absoluutne tegevusetus” nende kaitsmise osas. Ma ei saa sel puhul helistada hädaabi numbrile 911 ega kutsuda kohale päästeteenistust”.

Libman märkis, et ühes varasemas Wagneri kohtuprotsessis, mida juhatas kohtunik Fergus O’Donnel, kasutas Wagner hädakaitse seisundit, mis vabastaks vastutusest, kui asjaolud on olnud sellised, et rünnatavalt ei saanud põhjendatult oodata teistsugust käitumist, võttes arvesse ründe ohtlikkust ja ootamatust.

Ta küsis Powerilt, mida ta arvab hädakaitsest selle juhtumi puhul.

Riigi esindaja ütles, et kuigi “ma ei taha kuidagi solvata proua Wagneri uskumusi”, puudub tema arvates sel hädakaitse seisundi “subjektiivsel komponendil” reaalne alus.

“Reaalne alus” tähendab selle välja selgitamist, kas hädakaitset saab tõenditega piisavalt põhjendada, kuid ta ei täpsustanud rohkem.

Wagner naaseb kohtusse vanas raekojas 15. augustil, mil Libman teeb kohtuotsuse ja põhjendab seda.

Vahepeal on avaldamiskeeluga seotud kohtuistung kavandatud 18. septembrile.

Veebilehelt LifeSiteNews.com tõlkinud Maie Luus

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!