See, kas Eesti on õigusriik, sõltub mitte niivõrd põhiseaduses deklareeritud ideaalidest, vaid sellest, kas võimul olijad neid ideaale ka austavad ja järgivad, ütles Vikerraadio päevakommentaaris Varro Vooglaid.
Kas Eesti on õigusriik? Kuivõrd õigusriigi põhimõte seisneb kokkuvõtlikult öeldes selles, et riigivõimu tuleb teostada mitte võimul olijate meelevallast lähtudes, vaid kehtiva õiguse alusel, siis võib öelda, et teoreetiliselt peaks ka Eesti Vabariik olema õigusriik. Vastav põhimõte on selgelt sätestatud meie põhiseaduses, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes kooskõlas põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seadustega.
Paraku ei sõltu see, kas Eesti on või ei ole õigusriik – või kuivõrd ta seda on –, mitte niivõrd põhiseadusesse ja teistesse seadustesse kirja pandud põhimõtetest, vaid pigem sellest, kas neid põhimõtteid ka austatakse ja järgitakse. Et üht riiki saaks õigustatult õigusriigiks nimetada, peavad võimu juures olevad inimesed uskuma ja ka austama põhimõtet, et kehtiva õigusega vastuolus olevaid ambitsioone ei tohi ellu viia. Õigusriigis peab selline veendumus saama oluliseks osaks poliitilisest ja õiguslikust kultuurist ning juurduma rahva eneseteadvuses.
Kui küsime aga selle järele, kas Eesti Vabariik toimib täna õigusriigina, siis tõusetuvad mitmed tõsised küsimused ja kahtlused. Näiteks ütleb põhiseadus, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse, ent samal ajal on selle õiguse teostamiseks vajalik õigusabi kättesaadav vaid vähestele, kuna kvaliteetset õigusteenust pakkuvale advokaadibüroole tuleb iga nõustamistunni eest koos käibemaksuga tasuda 130 kuni 150 eurot või oluliselt rohkemgi. Nõnda on kvaliteetsele õigusabile toetuv kohtulik õiguste kaitse Eesti Vabariigis luksus, mida suurem osa inimesi – kelle hulka kuulun ka mina ise – ei saa endale lubada. Kui aga kodanikel puudub reaalne võimalus riigivõimu teostamise õiguspärasust kohtulikult kahtluse alla seada, siis on tegu väga tõsise vajakajäägiga õigusriigi põhimõtte teostumises.
Küsimusi saaks püstitada palju. Näiteks, kuidas on õigusriigi põhimõttega kooskõlas olukord, kus põhiseaduse kohaselt peaks riigikogu valimised olema ühetaolised ja toimuma märtsikuu esimesel pühapäeval, aga tegelikult korraldatakse neid nii eel- kui ka e-valimiste näol sootuks teisiti. Või kuidas ühitada õigusriigi põhimõttega tõsiasja, et valitsus rahastab igal aastal tuhandete sündimata laste tapmist – ka selliste abortide näol, milleks puudub igasugune meditsiiniline põhjendatus – olgugi, et põhiseaduse kohaselt on riigil kohustus kaitsta ka sündimata laste elu. Ka see, kuidas parlamendis püütakse ideoloogilistest kinnisideedest lähtudes suruda läbi kooseluseadust hoolimata tõsiasjast, et selleks puudub parlamendi liikmete enamuse toetus, on märk hoolimatusest õigusriigi printsiibi vastu, kuna nii käitudes eiratakse jämedalt õigusloome põhimõtteid ja head tava.
Oluline on teadvustada sedagi, et õigusriigi põhimõte saab hüvelisel moel teostuda vaid õiglusriigi kontekstis, sest tähtis on mitte üksi see, et riigivõimu teostataks kooskõlas kehtiva õigusega, vaid ennekõike see, et kehtiv õigus ise oleks õiglane ja harmoneeruks moraalsete põhiväärtustega. Vastasel korral on tulemuseks nii-nimetatud JOKK-lahendused, mis on iseenesest juriidiliselt korrektsed, ent riivavad südametunnistust. Aquino Thomas kirjutas juba 13. sajandil antiigiaja suurtele mõtlejatele tuginedes, et riiklikult kehtestatud seadused, mis pole kooskõlas õigluse ja headuse ideaalide ehk loomuliku seadusega, ei ole üldse seadused ning neid mitte üksi ei pea järgima, vaid ei tohigi järgida. Seda tõdemust tuleb ikka ja jälle meelde tuletada, et õigusriigi mudelit ei juurutataks moel, mis eirab õigluse ülimuslikkust õiguse ees.
Mis on õiglus ja kuidas õigluse ideaali ühiskonnas teostada, see on juba pikem jutt. Siin kohal võib aga lõpetada tõdemusega, et ilma usuta kõrgemate seaduste olemasolusse ja siduvusse ei ole põhimõtteliselt võimalik head ja õiglast ühiskonda üles ehitada. Õnneks leidub seda usku Eestis palju – iseasi, kas ka poliitilise eliidi seas.
Tekst kujutab endast Vikerraadio päevakommentaari, mida saab kuulata siit.