Kas euro lammutab Euroopa?

Euro. Foto: Bigstockphoto.com

Juhtivad poliitikud hoiavad Soomet eurotsoonis ja Euroopa Liidus, kuigi mitmel teisel riigil on peas juba teised mõtted. Paljud majandusspetsialistid on hakanud tunnistama, et eurotsooniga liitumine oli viga, ning samas arutatakse, kuidas sealt välja pääseda, kirjutab ettevõtja ja investor Martti Issakainen.

Eurost pidi saama Euroopa Liitu ühendav liim. Näib aga, et sellest sai hoopis kivistunud betoon, mis on hakanud murenema. Marine Le Pen teatas järjekordselt, et tema juhtimisel lahkub Prantsusmaa eurotsoonist. Kui ta valitakse Prantsusmaa järgmiseks presidendiks, siis vaevalt ta euroga piirdub. Peagi oleks päevakorras lahkumine Euroopa Liidust.

Majandusnobelist Joseph E. Stiglitz annab eurorahale karmilt pihta oma värskes raamatus “The euro and its threat to the future of Europe” (“Euro ja selle oht Euroopa tulevikule”). Muuhulgas kirjutab ta: “Euroopa projekt on liiga oluline, et seda ohverdada eurovaluuta ristile.” Et euro põhjustas eurokriisi, on Stiglitzile nii eeldus kui järeldus. Tema arvates polnud euro pooleldi valmis, vaid on valesti konstrueeritud algusest peale. Ühtne valuutakurss ja ühtne intress ei võimalda riikidel majandusraskustesse sattumise korral valuutat devalveerida.

Euro pidi liitma riigid ühte. Selle asemel see eraldab nad üksteisest. Näiteks Saksamaa SKP oli 2007. aastal 11 korda suurem kui Kreekal. Aastal 2015 oli vahe 15-kordne.

Kogu eurosüsteemi keskmes oli mõte, et kui poliitikud tagavad madala inflatsiooni ja stabiilse avaliku sektori, siis vabaturumajandus kannab hoolt ülejäänu eest. Aga nõnda see ei läinud, sest turg ei ole ideaalne keskkond. Näiteks Iirimaa ja Hispaania hoidsid oma eelarve puudujääki ohjes ka enne finantskriisi, ent see ei aidanud.

Joseph Stiglitz on kriitiline ka eurotsooni pangaliidu puuduste suhtes. Euroopa Keskpank (EKP) tegeleb tema arvates ainult inflatsiooni ohjamisega. Saksamaa pidev kaubandusbilansi ülejääk on sama suur probleem kui Hispaania, Portugali ja Kreeka kaubandusdefitsiit.

Need on sama mündi kaks poolt. Stiglitz soovitab sarnaselt John Maynard Keynes’ile (inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Briti rahandusministeeriumi nõunik, kaasaegse makroökonoomika rajaja – toim), et suure kaubandusülejäägiga maid peaks selle eest lihtsalt maksustama. Saksamaa maksebilansi ülejääk on olnud kogu aeg pea sama suur kui teiste maade defitsiidisummad kokku. Saksamaa on kosunud teiste arvelt. Saksamaa on küll osalenud ühistel euroraha päästmistalgudel, ent on hea meeles pidada, et euro valuutakurss on olnud madalam, kui see oleks olnud Saksa margal.

Brexit, eurokriis ja Ida-Euroopa maade lähenemine Venemaale võib tekitada võnkeid ka Soome poliitikas. Juhtivad poliitikud hoiavad Soomet kinnisilmi eurotsoonis ja Euroopa Liidus, ehkki mitmel teisel riigil on peas juba teised mõtted. Paljud meie majandusasjatundjad on hakanud tunnistama, et eurotsooniga liitumine oli viga, aga kuidas sealt välja pääseda?

Praegu ei taotle (Soomes – toim) ükski parlamendierakond eurost loobumist, kuigi 40% rahvast sooviks lahkuda ka Euroopa Liidust. Vähese mõjuga ühiskondliku kokkuleppeni (aastal 2017 palgad ei tõuse, tööaeg pikeneb 24 tundi aastas, avaliku sektori puhkusetasusid kärbitakse, palgasaajate pensionimakseid tõstetakse, tööandjate sotsiaalmaks langeb – tlk) jõudmine võttis peaaegu aasta ja selle tegeliku mõjuni kulub aastaid. Kasu on sellest eelarve parandamisel 3,7% ulatuses. Kümneprotsendiline devalveerimine tooks endaga kohe kaasa kolmekordse mõju, ent see oleks võimalik oma valuutaga, mitte euroga.

Paavo Väyryneni Rahvaparteil (Kansalaispuolue, registreeritud 15.12.2016) on ees väljakutse – viia Soome eurotsoonist välja. See õnnestub vaid tohutu tööga ja kodanike tugeva toetusega.

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA