Mis toimub Eesti evangeelse luterliku kiriku juhtkonnas? Kuhu suunas tüürib peapiiskop Urmas Viilma kirikulaevukest? Kurss nagu oleks paigas ja laev näib liikuvat, nagu kokku lepitud, ent meeskonnas valitseb "arvamuste paljusus", nagu öeldakse, ning ka kaptenisillalt tuleb vastuolulisi teateid ja sõnumeid.
4. oktoobril avaldas ETV saates "Suud puhtaks" esinenud kirikuõpetaja Annika Laats emotsionaalselt toetust samasooliste paaride kooselule. Selle peale reageeris peapiiskop Urmas Viilma, kes teatas sotsiaalmeedia vahendusel: "Kiriku seisukoht on endiselt, et homoseksuaalne praktika, nagu ka heteroseksuaalsed abieluvälised seksuaalsuhted, on Jumala tahte vastased, mistõttu on tegemist patuga. … Paraku pean kinnitama, et Annika Laatsi põhimõtteliselt toetavad seisukohad kooseluseadusele ja seisukoht, et kirik peaks samasooliste suhteid õnnistama, ei esinda EELK kehtivaid seisukohti, vaid on nendega vastuolus."
Peapiiskopi mõtteavalduse peale puhkes liberaalses peavoolumeedias pahameeletorm. Sõna anti mitmetele liberaalsetele teoloogidele, Annika Laatsi kaitseks astus välja koguni vabariigi president Kersti Kaljulaid isiklikult. Sellest allpool.
31. oktoobril – reformatsiooni 500. aastapäeval – avaldas aga 70 kirikuõpetajat 12 teesiga toetust traditsioonilisele abielukäsitusele.
Teisipäeval, 21. novembril, toimus viimaks kirikuvalitsuse istung, kus arutati Annika Laatsiga seonduvat. Üllatavalt lõppes arutelu kirikuvalitsuses ilma otsuseta, kuigi Laatsi esinemisest häiritud vaimulikud ja kirikuliikmed ootasid konkreetseid meetmeid kiriku õpetuse ja senise kursi kaitseks.
Juba 2009. aastal võttis EELK kirikukogu vastu deklaratsiooni "Suhtumisest homoseksuaalsesse käitumisse kirikutes ja kirikuosadusest", milles viidati muu hulgas Eesti Kirikute Nõukogu seisukohale, et "pühakirjatraditsiooni ei saa ümber tõlgendada homoseksuaalset praktikat heakskiitvas tähenduses. Homoseksuaalsus on Piibli järgi patt, mida käsitletakse nii Vanas kui Uues Testamendis ühtviisi negatiivses valguses. Kristlikus elu mõistmises ega praktikas ei saa pattu "normaliseerida"."
Nüüd aga produtseeriti avalikkusele suunatud kummaline teadaanne, millest jäi kõlama, et Annika Laatsile avaldati tänu tema teenete eest ja et kirikus algatatakse erinevaid seisukohti arvestav arutelu.
2010. aastal ametist tagandatud kirikuõpetaja Heino Nurk (nn geikristlaste ühingu asutaja) ütles, et kui Annika Laats jääb ametisse, on EELK-s toimunud tohutu suur edasiminek demokraatia suunas. Näib, et tal on õigus.
Kuigi saatele vahetult järgnenud reaktsioonis ütles peapiiskop, et Annika Laatsi poolt räägitu on vastuolus EELK seisukohtadega, ei võtnud kirikuvalitsus seisukohta põhilises valupunktis – milleks on vaimuliku toetusavaldus ebamoraalsele käitumisele – ega nõudnud eksinult avalikult öeldu tagasivõtmist.
Kirikuvalitsus ei võtnud seisukohta põhilises valupunktis – milleks on vaimuliku toetusavaldus ebamoraalsele käitumisele – ega nõudnud eksinult avalikult öeldu tagasivõtmist.
Veelgi enam, avalikkusele esitatud sõnumist jäi mulje, et kirikuvalitsus soovibki algatada kirikus arutelu nende küsimuste üle. Pressiteates on öeldud: "…kuna kõik perekonnaga seotud küsimused puudutavad ka kirikut, on vajalik algatada kirikus asjakohane terve ja üksteist arvestav teoloogiline ja kiriku praktilist elu puudutav arutelu, mis arvestaks piisavalt kõigi erinevate seisukohtadega…" (siinkirjutaja rõhutus).
Just sellist arutelu nõudsid "geikristlased" oktoobris EELK peapiiskopile ja konsistooriumile saadetud pöördumises: et moodustataks laiapõhjaline, kõiki osapooli ühendav komisjon, mis tegeleks seksuaalvähemuste küsimustega kirikus.
Muide, 21. novembril otsustas peapiiskop anda Heino Nurgale, kes on tagandatud ametist "kõlblusvastase teo ja usulise väärõpetuse levitamise eest", ühes teiste teenekate hingehoiuvaldkonna arendajatega EELK tänukirja.
"Müts maha Annika Laatsi ees, ta oli imeline," ütles president Kersti Kaljulaid 6. oktoobril intervjuus Eesti Päevalehele ja andis samas kiriku juhtkonnale peene vihje: "Ma loodan, et arvamuste paljusus on lubatud ka Eesti luterlikus kirikus."
Nüüd näib, et kirikuvalitsus sai presidendi vihjest aru. "Oli ilus ja konstruktiivne mõttevahetus. Arvamise eest kedagi ei represseerita ja raskeid teemasid ei väldita. Sellisel kirikul on tulevikku," säutsus teisipäeval optimistlikult Twitteris kirikuvalitsuse liige praost Tauno Toompuu, kes on Rakveres silma paistnud sellega, et seisis linnavolikogus homofilmifestivali rahastamise eest.
Tõsi, peapiiskop Urmas Viilma kinnitas lühiusutluses Meie Kirikule, et EELK seisukohad ja õpetus ei ole muutunud. Aga midagi näib siiski muutunud olevat.
Quo vadis, EELK?
Artikkel ilmus esmalt veebilehes Meie Kirik